Lihula vallas toimus 2015. aastal 12 tulekahju. Neist üks eluhoones, üks muus hoones ja 10 väljaspool hooneid. Hoone tulekahjude tekkepõhjuseks oli ühel juhul hooletus lahtise tule kasutamisel ja ühel juhul sai tulekahju alguse pahatahtlikult tõmmatud tikust, sooviga teise inimese vara hävitada. Siin mõned soovitused uueks tuleohutusaastaks.

Teeme ometi oma küttesüsteemid ohutuks!

Küttesüsteemid vajavad regulaarset puhastamist. Kõige parem on, kui seda teeks korstnapühkija. Korterelamus peabki selle eest hoolitsema kutseline korstnapühkija. Ühe korteriga elamus võib neli aastat ise puhastada, igal viiendal aastal tuleb samuti kutseline korstnapühkija tellida.

Lisaks puhastamisele tuleb jälgida ka järgmisi nõuandeid:

• Küdevat kütteseadet tuleb hoida pideva järelevalve all.
• Pane tuhk mittepõlevast materjalist anumasse.
• Tuleb vältida ülekütmist – küta korraga üksnes üks ahjutäis puid. Kui sellest toasooja saamiseks ei piisa, on ohutu kütta üks ahjutäis hommikul ja teine õhtul. Metallkestaga kaminate, ahjude puhul – paar kolm halgu korraga.
• Kütta tuleb kuivade puudega – ka õuest, kaetud riidast toodud puudel on suur niiskuse sisaldus. Arvestada tuleb puude kütteväärtusega. Näiteks lepal on see väiksem, saarel suurem.
• Ahju või pliiti tuleb kütta lahtise siibriga – vaegpõlemine tekitab tahma.
• Kütteseadmed vajavad normaalseks põlemiseks õhku – nõukogudeaegsed hõredad eluruumid (õhu loomulik juurdevool igalt poolt) tehakse remondi käigus „termoseks“, õhu juurdevoolu ruumi enam ei ole ja kütteseade lihtsalt ei tõmba. Õhu juurdevooluks ruumi paigaldatakse välisseina ventilatsiooni klapp.

Suitsuandur igasse kodusse

Õigesse kohta paigaldatud ja töökorras andur annab meile ruumi mingil põhjusel levivast suitsust aegsasti märku. Andur tuleb paigaldada lakke ja kui on suur majapidamine, tuleb paigaldada andur kindlasti ka igale korrusele. Anduri tööshoidmiseks ei ole vaja midagi muud, kui andurit aeg-ajalt tolmust puhastada ja vajadusel paigaldada uus patarei. Patarei vahetamise vajadusest annab andur lühikeste piiksatustega ise märku.

Kelle kodud suitsuanduriga varustatud, võivad olla kindlad, et nende rahulik ööuni on valvatud. Suitsuandur küll ei muuda su kodu tuleohutuks, kuid tulekahju korral avastab selle kiiremini kui inimnina või -silm.

Hooli enda lähedastest

Vaadake üle ka oma lähedaste ja naabrite kodud. Kas neil on seal ohutu? Kui märkate, et neil on abi vaja, siis aidake neid ise või andke neist teada. Me kõik peame mõistma seda, et kui jätame märkamata, võib juhtuda õnnetus, mis lõppkokkuvõttes võib puudutada ka neid, kes on oma kodudes teinud kõik, et õnnetusi ei juhtuks. Meie soovitame kindlasti probleemi ees silmi mitte kinni panna ning võtta telefon ja helistada nt kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Rohkem teie tegema ei pea, aga võite olla kindlad, et probleemiga hakatakse tegelema. Kui need samad koostööpartnerid ei tea, et teil on probleem, siis nad ei saa sellega ju tegeleda.

Tuleviku visioon

Päästeameti visiooniks on jõuda aastaks 2025 päästealase turvalisuse tasemelt võrdsele positsioonile Põhjamaadega. Tegemist on ambitsioonika ülesandega, aga kui me saame selle poole liikuda igaühe, kes enda turvalisuse eest hoolib, sealhulgas ka Lihula vallakodanike kaasabil, siis on kõik võimalik.

Siit ka üleskutse meile kõigile – võtame endale 2016. aastal eesmärgiks järgida eelpoolnimetatud lihtsaid soovitusi. Siis oleme koos ühe pika ja vajaliku sammu turvalisuse nimel astunud.

Jaak Jaanso
Tuleohutuskontrolli büroo juhataja
Päästeameti Lääne päästekeskus