Täna ja homme toimuvad Võru Spordikeskuse staadionil 27. Rukkilillemängud, kus on võistlustules ka meie noored sportlased. Tegemist on rahvusvahelise kergejõustikuvõistlusega, kus lisaks Eesti noortele mõõtu võtmas ka Läti, Leedu ja Soome esindajad.
Käesoleva aasta võistlustel esindavad meie valda Gertu Küttmann, Siret Põldäär ja Martin Teppan. Naabervallast Hanilast osaleb Vatla Algkooli õpilane Trinity Õismets. Noored esindavad Läänemaa Kergejõustikuklubi.
Meie sportlaste esimesed jõukatsumised uutel aladel
Rukkilillemängude osavõtmise peamine põhjus on võimalus proovida võistlustingimustes uusi alasid. Kuna antud võistluste formaat on selline, et paarisaastal on kavas ühed võistlusalad ja paaritul teised, haarati tänavu osalemisvõimalusest kinni.
Martin Teppan. Foto: erakogu
Poiste A-klassis startiv Martin Teppan võistleb tänavu elus esimest korda 400 meetri jooksus. Kui 800 m jooksus on meie andekas jooksutalent juba ennast ja meid kõiki rõõmustanud, siis huvitav on teada, millise tulemuse saavutab ta ühe kergejõustiku raskemas alas.
Lisaks uuele võistlusalale võtab Martin tänavu ette ka 1500 m jooksu, milles parandas ta viimati Rakveres peetud Eesti noorte meistrivõistlustel isiklikku rekordit üle 15 sekundi.
Siinkohal on hea tõmmata paralleele mineviku talentidega: meie kunagine Lihula Keskkooli jooksulegend Gert Oosim jooksis aastal 1992 Murjanes toimunud Balti matsil, 16 aastase poisina välja aja 49,4. Ka Matrin Teppan on oma parimad ajad nii 800 m, kui ka 1500 m jooksus saavutanud 15-16 aastasena.
Kuna sel aastal kuulitõuget ei toimu, võtavad meie tublid B-klassi tütarlapsed, 14-aastane Gertu Küttmann ja 15-aastane Siret Põldäär, samuti ette uue võistlusala, milleks on vasaraheide. Haapsalus treeningutel on tüdrukud omandanud esimesed tehnikanipid, et pidada sellel alal esimene võistlus ning usun, et selline kogemus ei jookse külgede pealt maha.
Siret Põldäär, kellele on Rukkilillemängud esimeseks vabariigi tasemel kergejõustikuvõistluseks, teeb lisaks vasaraheitele kaasa ka kõrgushüppes, kus ta kevadel võitis Läänemaa Koolispodi Liidu meistritiitli.
Esimest korda peeti Rukkilillemängude kergejõustikuvõistlust 1990. aastal Tallinnas, Kadrioru staadionil. Ka minul oli toona 17-aastase noormehena au sellel võistlusel osaleda. Lisaks võistlesid tollase Haapsalu rajooni eest veel mitmed Lihula Keskkooli tublid kergejõustiklased, kelledest kõrgetele kohtadele tulid näiteks Gert Oosim sprindis ja Maia Jõemaa käimises. Tänavu, 26 aastat hiljem, on mu veel suurem au osaleda sel võistlusel, kuid nüüd juba treeneri rollis.
Abistama peab
Maapiirkondades teevad tublid lapsed kõike: hüppavad, jooksevad, laulavad, tantsivad, mängivad palli ja pilli ning tegelevad raskejõustikuga. Meie noorte hulgas on väga palju neid, kes sihikindla tööga võiksid jõuda kaugele ja on ka jõudnud, sestap on andekate ja töökate spordilaste abistamine meie vallas väga oluline.
Siinkohal ei räägi ma finantsilisest abist, vaid eeskätt võistlusvõimaluste loomisest. Toome siinkohal näiteks noored jalgpallurid ja maadlejad, kes saavad kalendriaasta jooksul osaleda kümnetel ja kümnetel turniiridel-mängudel ning on näidanud ka häid tulemusi.
Kergejõustikus on aga vajakajäämisi – ühest Läänemaa koolide kergejõustikupäevast ja kahest kooli spordipäevast on vähe. Meie noorte sportlastel peab olema rohkem võimalusi, kus ennast näidata: nii kasvab enesekindlus ja paranevad sooritused.
Tavakoolide lapsed, kes kergejõustikutreeningutel ei osale, kuid kelle andekus paistab kaugele, jääksid võimaluste puudumisel lihtsalt varem või hiljem kõrvale. Siinkohal on suureks mõttekohaks see, kumb on suurem kuritegu, kas see, kui andekas noor ise ei viitsi ja vingerdab, või see, kui meie õpetajad ja treenerid võimaluste loomiseks midagi ette ei võta.
Väikesed sammud, olgu selleks siis antud võistlustel osalemine või kasvõi A. Kreegi mälestusvõistluste korraldamine, on igatahes astutud, et lisaks meie kahele tublile noormehele saaksid kergejõustikus rohkem võimalusi ka teised – ikka need, kes soovist põlevad.
Jaanus Getreu
Päise pilt: Kergejõustiku FB lehekülg
