Loading... (0%)

Täna tähistatakse rahvusvaheliselt tähtsate märgalade päeva

02 veebruar 2017

Täna, 2. veebruaril tähistatakse lisaks Tartu rahu aastapäevale ka rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari alade päeva.

Ramsari konventsioon on vanim rahvusvaheline looduskaitse kokkulepe, millega on nüüdseks ühinenud 169 riiki 215 miljoni hektariga üle maailma. Eesti liitus leppega 1993. aastal ja praeguseks on 17 märgala kokku 304 778 hektariga meie kaitsealade hulgast nimetatud rahvusvaheliselt tähtsaks.

Ramsari konventsioonis jagatakse märgalad kolme suurde gruppi:

  • mere- ja rannikumärgalad (näiteks rannikulõukad);
  • sisemaa ehk magevee märgalad (näiteks järved, jõed, ajutiselt üleujutatud alad);
  • inimtekkelised märgalad (näiteks poldrid, karjäärid, kanalid).

Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas riik, kus ligi kolmandik pindalast on kaetud eritüübiliste märgaladega.

Märgalad varustavad meid toidu (kalad, marjad), ehitusmaterjalide ja soojusenergiaga (turvas, pilliroog).

 Märgalad kui loodusõnnetuste riskide maandajad

“Tänavuse märgalade päeva üleskutse on väärtustada märgalasid kui loodusõnnetuste riskide maandajaid. Viiest märgalade tüübist, mis aitavad ennetada üleujutustega tekkivaid kahjusid, on Eestis levinud jõgede luhad, lammialad ja sood. Märgalade hulka kuuluvad samuti siseveekogud, rannaniidud, roostikud ja madalad merealad,” loetles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik. “Meile on tähtis pidada silmas nende väärtuslike ökosüsteemide rolli nii globaalselt kui meie igapäevaelus.”

Märgalad tagavad jõgede veevoolu ühtluse, vee puhastuse ja puhta vee säilitamise.

Looduslikuna säilinud soid, mida mujal maailmas napib, leidub Eestis veel rohkesti, ent nad väärivad tähelepanu ja kaitset. Eelkõige eelmise sajandi keskpaiga intensiivse maaparanduse tõttu on kuivendusest mõjutatud ligemale 70% Eesti soodest, osa neist aladest on turbakaevandustest mahajäetud, nõndanimetatud jääksood. Tänapäeval tehakse mitmes kuivendusega rikutud Eesti soos taastamistöid, sest sood on peale elurikkuse ja puhta vee säilitamise märkimisväärsed süsiniku talletajad.

Märgalad pakuvad inimestele hingelist ja esteetilist väärtust – rabade rahu ja vaikust, märgalade kevadist linnurikkust ning talviseid suusa- ja räätsamatkasid.

Ramsar alad Eestis

Matsalu rahvuspark – Eesti esimene rahvusvahelise tähtsusega märgala

Läänemaal on viis Ramsar märgala:

  • Matsalu rahvuspark
  • Puhtu-Laelatu-Nehatu
  • Lihula
  • Leidissoo
  • Haapsalu-Noarootsi

Eesti suurima märgala Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja hõlmab Kasari jõe alamjooksu, Matsalu lahe ning sellega piirneva Väinamere osa koos umbes 50 meresaare ja laiuga.

Sookured. Foto: Kaarel Kaisel

Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik.

Matsalu märgala on terviklik kompleks erinevatest märgalakooslustest, mis on omavahel seotud. Niivõrd suurel alal esinevat kompleksset märgala pole Euroopas mujal säilinud. Siinsed kooslused on eriti kõrge väärtusega suhteliselt loomuliku veerežiimi ning pool-looduslike koosluste (luha-, ranna- ja puisniidud) tõttu, mis on püsinud pikka aega tänu niitmisele ja karjatamisele.

Keemu sügisel. Foto: Kaarel Kaisel

Märgalad on ühed olulisimad ökosüsteemid

Märgalad pakuvad meile mitmesuguseid hüvesid ehk ökosüsteemi teenuseid. Teadlikult või teadmatult kasutame me neid teenuseid iga päev! Need teenused jaotatakse neljaks grupiks:

  • tugiteenused (teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad liikidele);
  • reguleerivad teenused (teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti taimede tolmeldamine putukate poolt);
  • varustusteenused, ka tootvad teenused (teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena);
  • kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas).

Sood mõjutavad globaalset kliimat, sidudes taimede fotosünteesil CO2. Kui ala aga kuivendatakse, siis see süsinik eraldub CO2-na atmosfääri ja mõjutab oluliselt kliimat.

Matsalu sügisel. Foto: Kaarel Kaisel

Astu sohu!

Sellise üleskutsega kutsub meid sel nädalal ühinema Eestimaa Looduse Fond.

Astu sohu, tee pilti ehk sooselfie-t ja jaga oma lugu!

 

Loe lähemalt siit.

 

 

Nele Sõber
Keskkonnahariduse spetsialist