Sel nädalal toimuvad Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valdades ühinemise teemalised rahvaküsitlused, kus Lihula ja Koonga valdade elanikud saavad oma hääle anda ka elektrooniliselt. E-hääletus, kus olete palutud osalema, algas täna ning kestab 23. novembri õhtul kella kaheksani.
Elanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldatud küsitlusest on õigus osa võtta igal küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud elanikul, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elab püsivalt Lihula vallas.
Küsitluspunkt avatud reedel ja pühapäeval
Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamine Lihula valla haldusterritooriumil asuvas küsitluspunktis toimub nädala teises pooles.
25. novembril (reedel) kell 12.00 – 20.00
27. novembril (pühapäeval) kell 10.00 – 18.00
Lihula vallas avatakse üks küsitluspunkt, asukohaga Lihula Kultuurimajas ning küsitluses osalemiseks peab esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi.
Eelmisel nädalal jõudis vallaelanike postkastidesse liitumise teemaline ajaleht, kus said sõna nii nelja liituva valla juhid, Pärnu maavanem kui ka meie piirkonna ühinemiskonsultant. Lisaks oli lehes ära trükitud ühinemislepingu kavand.
Olgu siinkohal veelkord ära toodud ka e-hääletuse link, mille leiate SIIT.
Head hääletamist soovides!
Lihula Teataja toimetus
Varasemalt samal teemal:
Jaak Kastepõld: Valdade liitumine, mis tegelikult toimub?
Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla ühinemislepingu kavand
1.1. Leping sätestab lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse liigi, nime, sümboolika, piirid, ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted teenusvaldkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.
1.2. Valla tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub ühinenud omavalitsusüksuse vallavolikogu käesolevas lepingus sätestatust.
1.3. Lepingus kasutatakse järgmisi põhimõisteid:
1.3.1. Ühinemine – ühinevad lepingupooled moodustavad uue haldusüksusena uue valla, kusjuures ühinevad lepingupooled kohaliku omavalitsuse üksustena lõpetavad tegevuse.
1.3.2. Ühinemisleping – käesolev leping koos olemasolevate lisadega on siduv ühinevatele valdadele selle allakirjutamisest, jõustub volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates ning evib volikogu otsuse õigusjõudu.
1.3.3. Põhimäärus – uue valla põhimäärus, mille kavand koostatakse hiljemalt 15.09.2017 lisatakse käesolevale lepingule ning uue valla volikogu võtab selle vastu hiljemalt 6 kuu jooksul arvates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest.
1.3.4. Arengukava – uue valla arengukava, mille kavand koostatakse hiljemalt 15.09.2017 ja mis lisatakse käesolevale lepingule, võtab uue valla volikogu vastu hiljemalt 6 kuu jooksul arvates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest.
1.3.5. Eelarvestrateegia – uue valla eelarvestrateegia, mille kavand koostatakse hiljemalt 15.09.2017 ja mis lisatakse käesolevale lepingule, võtab uue valla volikogu vastu hiljemalt 6 kuu jooksul arvates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest.
1.3.6. Ühinemise jõustumine – haldusterritoriaalse korralduse ning sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus valdade kohta jõustub vastavalt kehtestatavale haldusterritoriaalsele korraldusele toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
1.3.7. Valimised – kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ja selleks vajalikud valimistoimingud viiakse läbi kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vastavalt kehtestatavale haldusterritoriaalsele korraldusele.
2.1. Sotsiaalselt ja majanduslikult hästi toimiv ning unikaalset elukeskkonda väärtustav tasakaalustatult arendatud kohalik omavalitsus.
2.2. Kvaliteetsete, mitmekesiste ja ruumiliselt hästi kättesaadavate teenuste osutamine lähtuvalt elanike õigustatud vajadustest ja teeninduskeskustel põhinevast korraldusest.
2.3. Tõhus juhtimine kompetentse ja motiveeritud ametkonna ning nii siseriikliku kui rahvusvahelise ulatusliku koostööpartnerluse kaudu.
2.4. Suurem esindus- ja osalusdemokraatia, elanikele paremad võimalused rääkida kaasa ja otsuseid langetada omavalitsusüksuse toimimiseks ja arendamiseks olulistes küsimustes.
2.5 Loodusturismi, kogukonnamajanduse ja uute töökohtade loomise toetamine piirkonna konkurentsivõime suurendamiseks ja uute elanike valda asumiseks.
3.1. Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla ühinemine jõustub 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
4.1. Lepinguosaliste ühinemise tulemusena moodustatakse Lääneranna vald (edaspidi vald), mis on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusjärglane (lisa 1).
4.2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuval vallal tekib õigusvõime valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Selle tulemusel ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud lõpetavad tegevuse.
4.3. Valla territoorium moodustub Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla territooriumist ning valla piir kulgeb mööda ühinenud valdade välispiiri (lisa 2). Lihula linn säilitab staatuse vallasisese linnana koos oma sümboolikaga.
4.4. Valla halduskeskuse ning vallavolikogu ja -valitsuse juriidiline asukoht on Lihula linn.
4.5. Valla sümboolika (vapp ja lipp) kujundamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursikomisjon alustab tööd pärast ühinemislepingu allkirjastamist ja lepinguosaliste volikogude otsuste vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, et saada valla sümboolika tööversioon hiljemalt 1. septembriks 2017. Valla sümboolika kinnitab Lääneranna vallavolikogu hiljemalt 6 kuu jooksul pärast ühinemist.
4.6. Kuni Lääneranna valla sümboolika kinnitamiseni volikogus jäävad kasutusse kõigi lepinguosaliste vapid ja lipud.
4.7. Lepinguosalised on konsensuslikult kokku leppinud, et vald
5.1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud valla õigusaktide kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus need olid kehtestatud. Õigusaktide vastuvõtmisel lähtuvad lepinguosalised kuni ühinemise jõustumiseni põhimõttest, et need ei oleks vastuolus käesoleva lepingu sisu ja mõttega.
5.2. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuv vallavolikogu kehtestab valla põhimääruse kuue kuu jooksul volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates. Uue põhimääruse väljatöötamist alustatakse peale ühinemislepingu sõlmimist, et koostada põhimääruse kavand 15. septembriks 2017. Uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse vallas Lihula valla põhimäärusest.
5.3. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad varad ja hallatavad asutused lähevad vallale üle käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ajal.
5.4. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud valla koosseisu üle viidav hallatav asutus tegutseb asutuse uue põhimääruse kehtestamiseni senikehtinud põhimääruse järgi. Kui mõni hallatavate asutuste põhimääruse punkt on vastuolus käesoleva lepinguga, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid ja hallatavate asutuste majandamisel lähtutakse käesoleva lepingu eesmärkidest ja põhimõttest.
5.5. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud valla arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Uue arengukava ja üldplaneeringu koostamisel lähtutakse olemasolevatest arengukavadest ja käesolevast lepingust ning arvestades piirkondlike vajadustega. Ühinemise tulemusena moodustunud valla arengukava vastuvõtmiseni lähtutakse otsustamisel kõigi ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavadest ja üldplaneeringutest.
5.6. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud valla volikogu kehtestab valla arengukava hiljemalt kuue kuu jooksul ja üldplaneeringu kolme aasta jooksul väljakuulutamise päevast arvates.
5.7. Ühinevate omavalitsusüksuste omanduses olevate ja nende asutatud juriidiliste isikute õigusjärglasena jätkab vald. Aktsiad või osad, sh asutajaliikme õigused antakse üle vallale. Lepinguosalised volikogud võtavad vastavad otsused vastu enne ühinemise jõustumist.
5.8. Oluliste dokumentide, asjaajamis- ja töökordade väljatöötamiseks moodustavad lepingupooled ühiskomisjoni(d) peale ühinemislepingu heakskiitmist, kuid mitte hiljem kui 31. jaanuariks 2017.
6.1. Lääneranna valla volikogu koosseisus on 21 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas, mis moodustatakse uue valla territooriumil. Volikogu komisjonidesse kaasatakse valla erinevate piirkondade esindajad.
6.2. 2017. aasta volikogude korralistel valimistel avatakse valimisjaoskonnad valdades vähemalt 2013. aastal toimunud valimisjaoskondade asustusüksustes ning hiljem vähemalt teeninduskeskustes.
6.3. Valla juhtimise tarvis kujundatakse uus struktuur ja teenuste osutamisel lähtutakse valla haldusterritoriaalsest terviklikkusest ning asustuse loogikast.
6.4. Vallamaja asukoht on Lihulas, kuhu koondub strateegiline funktsionaalne juhtimine ja kus osutatakse teenuseid, mis on olemuselt koordineeriva iseloomuga või eeldavad spetsialiseerumist. Teeninduskeskustes osutatakse neid teenuseid, mida on otstarbekas osutada elanikule kodu lähedal. Piirkondliku tasakaalustatud arengu tagamiseks moodustatakse teeninduskeskused endistes vallakeskustes Kõmsil, Lihulas, Koongas ja Varblas. Teeninduskeskuste piirid ei pea kattuma lepinguosaliste administratiivpiiridega ning elanikke teenindavad kõik teeninduskeskused.
6.5. Teeninduskeskuses osutatavate teenuste arv sõltub keskuse teeninduspiirkonna suurusest ja olemusest ning teenuste hulk ja neid osutavate ametnike arv teeninduskeskustes võib olla erinev. Valla ametnike vastuvõtud teeninduskeskustes toimuvad vastavalt vajadusele, kohtumiste tarvis koostatakse töögraafik. Üldjuhul on igas teeninduskeskuses kolm teenistujat: sotsiaaltöötaja, sekretär-registripidaja ja projektijuhi võimekusega arendustöötaja. Lisaks tagatakse teeninduskeskustes vajaduse korral ehitusnõuniku vastuvõtt kord nädalas. Teeninduskeskused toimivad vähemalt neli aastat juhul, kui nende funktsioonide vajadus ei muutu.
6.6. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud vallas viiakse kõik ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste senised täitevorganid, ametiasutused ja ametiasutuste hallatavad asutused üle moodustunud valla koosseisu. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused alustavad tööd 1. jaanuaril 2018.
6.7. Alustatakse juhtimiskvaliteedi süsteemi juurutamisega. Tagatakse omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks vajalik kompetents.
6.8. Asjaajamise dokumendid ja varad annavad lepingupooled (vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud teine isik) ametiasutuse nimel üle uuele vallale, kus vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud teine isik võtab need vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel vastu. Üleantavad asjaajamise dokumendid ja nende registrid peavad olema koostatud ja arhiveeritud vastavalt avaliku halduse dokumentidele ja nende säilitamisele ning arhiveerimisele seadusega kehtestatud korrale.
6.9. Valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste omavalitsusüksuste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud, kui need pole vastuolus käesoleva lepinguga. Lepinguosaliste üldplaneeringud kehtivad uue valla üldplaneeringu kehtestamiseni valla osa üldplaneeringutena.
7.1. Haridus ja noorsootöö
7.1.1. Kõigile vallas elavatele lastele tagatakse lasteaia ja koolikoht ning kvaliteetne alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus. Kõiki haridusasutusi vaadatakse ühtsest hariduspiirkonnast lähtuvalt, tagades nende töö koordineerimise.
7.1.2. Lasteaiakohtade pakkumine korraldatakse elanikule võimalikult kodulähedasena ja lasteaiad säilitatakse.
7.1.3. Olemasolev koolivõrk säilitatakse. Gümnaasiumihariduse omandamise jätkamiseks vallas on oluline Lihula Gümnaasiumi säilitamine ja atraktiivsuse suurendamine. Gümnaasiumiõpilastele tagatakse vajadusel koht õpilaskodus. Selgitatakse Lihula Gümnaasiumile riigigümnaasiumi või riigigümnaasiumi filiaali staatuse võimalust läbirääkimistega Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
7.1.4. Haridusasutustes laiendatakse tugiteenuste kättesaadavust (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog).
7.1.5. Haridusasutustes töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad ja motiveeritud õpetajad.
7.1.6. Lasteaia, üldhariduskooli ja huvikooli pedagoogide palgamäärade vahet vähendatakse ning lasteaedades ja koolides ühtlustatakse õpetajate palgad nii, et palgad ei vähene.
7.1.7. Lasteaias tagatakse lastele tasuta toit. Lasteaia kohatasu ühtlustatakse.
7.1.8. Vallas registreeritud õpilastele tagatakse tasuta transport kodu ja (huvi)kooli vahel ning liikumisgraafikutes tehakse vajadusel muudatused, mis tulenevad õpilaste liikumissuundadest ja ajakasutusest. Õpilaste huvikoolides käimise transpordikulud kompenseeritakse väljaspool koduvalda vastavalt vajadusele ning selleks koostatakse transpordikulude kompenseerimise kord.
7.1.9. Huvihariduse osutamise ja sporditöö süsteem korrastatakse. Huvitegevust ja spordi toetamist valla eelarvest jätkatakse vähemalt ühinemiseelses mahus ning vajadusel parandatakse huvi- ja sporditegevuse kättesaadavust võimalikult kodu lähedal. Huviringide tasumäärad hoitakse osalejatele võimalikult taskukohased. Väljaspool koduvalda huvikoolides õppivate laste pearaha kompenseeritakse valla eelarvest.
7.1.10. Ringijuhtide töö tasustamise süsteem ajakohastatakse, säilitatakse kehtivad lepingud ning töötasumäärad jäävad vähemalt tänasele tasemele.
7.1.11. Töötatakse välja ja rakendatakse sporditreenerite tasustamise ühised alused ja kord. Sporditegevuse korraldamine viiakse ühtse juhtimise alla.
7.1.12. Noorsootöö viiakse ühtse juhtimise alla, laiendatakse noorsootöö eri vormide kasutamist piirkonna eripärasid arvestades.
7.1.13. Toetatakse noorte aktiivset osalemist kohaliku elu küsimuste otsustamisel.
7.2. Sotsiaalteenused ja -toetused
7.2.1. Sotsiaaltoetused ja -teenused ühtlustatakse järk-järgult, lähtutakse ühtselt väljatöötatud korrast, mis valmistatakse ette 2017. aasta lõpuks ja mida rakendatakse 2018. aastast. Teenuste osutamisel lähtutakse abivajaja vajadustest ja võimaliku lähimuse printsiibist.
7.2.2. Sotsiaalhoolekande asutused säilitatakse ja asutused viiakse ühtse juhtimise alla. Hooldekodude kohad säilivad ja arendatakse neis pakutavaid teenuseid. Teenuste arendamisel eelistatakse seniseid sotsiaalhoolekandeasutusi.
7.2.3. Esmatasandi sotsiaaltöötaja töökohad tagatakse teeninduskeskustes. Panustatakse järjepidevalt ühtse sotsiaalvaldkonna tugivõrgustiku arendamisse ning abivajajatele tagatakse tugiteenuste kättesaadavus vajadusel piirkonnapõhiselt.
7.2.4. Tööle võetakse lastekaitsespetsialist. Panustatakse järjepidevalt ja süsteemselt psühholoogi, logopeedi, isikliku abistaja ning nii laste ja perede kui ka psüühilise erivajadusega inimeste tugiisiku teenuse arendamisse.
7.2.5. Laiendatakse sotsiaaltranspordi ühtset arendamist ja toetatakse uudsete lahenduste kasutuselevõttu (nt koostöö taksoteenuste osutajatega).
7.2.6. Parendatakse sotsiaaleluruume ning vajadusel laiendatakse sotsiaalelupinda ja tagatakse kättesaadavus eluruumi vajajatele. Vajadusel laiendatakse sotsiaalhoolekandeasutuste võrgustikku.
7.2.7. Arendatakse süsteemselt sotsiaalteenuseid, prioriteedid on koduhoolduse arendamine ja sotsiaaltranspordi tagamine, samuti koduhooldus- ja muu tugiteenuse töötajate töötingimuste parandamine, olemasoleva tugivõrgustiku säilitamine.
7.3. Rahvatervis ja tervishoiu korraldus
7.3.1. Terviseedendus ja tervislike eluviiside propageerimine ning selleks tingimuste loomine on valla prioriteet.
7.3.2. Panustatakse esmatasandi tervisekeskuse rajamisse Lihulasse (üldarstiabi, koduõendus, füsioteraapia, ämmaemand).
7.3.3. Üldarstiabi teenuse puhul toetatakse tänaste perearstipunktide säilitamist ja arendamist teenuste osutamisel. Vastavalt võimalustele arendatakse kohapeal täiendavaid teenuseid. Perearstipunktide majanduskulusid toetatakse vallaeelarvest vastavalt kokkulepetele, arvestades konkreetseid vajadusi.
7.3.4. Toetatakse spordirajatiste, mänguväljakute ja terviseradade arendamist ning rajamist.
7.4. Liikumiskeskkond
7.4.1. Kujundatakse ühistranspordi ühtne süsteem, mis võimaldab elanikele ligipääsu valla- ja teeninduskeskustesse.
7.4.2. Investeeritakse teedevõrku ja kergliiklusteede ühtsesse arendamisse, et tagada parem ligipääs asustuse eripära arvestades ja vallast väljapoole liikumise tagamiseks.
7.4.3. Jätkatakse investeeringuid teede remonti ja rekonstrueerimisse. Teede ja tänavate talihoolduse korraldamisel arvestatakse piirkondlike eripärade ja hajaasustusega ning säilitatakse vähemalt teenuse osutamise ühinemiseelne kvaliteet.
7.5. Kommunaalmajandus
7.5.1. Kommunaalmajanduses leitakse ühine lahendus taristu efektiivseks hooldamiseks, lähtudes teenuste ühtsest standardist.
7.5.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine jätkub ning tänaste kitsaskohtade likvideerimine korraldatakse AS Matsalu Veevärk kaudu. Senisest enam pööratakse tähelepanu puhta joogivee ja sadeveesüsteemide arendamisele.
7.5.3. Soojamajanduses tagatakse lokaalsete ja energiasäästlike lahenduste kasutuselevõtmine ja arendamine.
7.5.4. Tänavavalgustuse arendamist jätkatakse ja minnakse üle energiasäästlikele lahendustele. Ühistranspordi peatustesse ja külakeskustesse paigaldatakse valgustid.
7.5.5. Tagatakse ühine korraldatud jäätmevedu ning kogumispunktide võrgustiku arendamine.
7.5.6. Koostatakse teehoiukava ja tänavavalgustuse kava.
7.5.7. Munitsipaalelamufondi korrastamine jätkub ja hooneid renoveeritakse vastavalt vajadusele.
7.5.8. Kalmistute, parkide ja haljasalade hooldamine jätkub vähemalt ühinemiseelsel tasemel, võimalusel arendatakse haljastust ning laiendatakse hooldatavat avalikku ruumi.
7.5.9. Parandatakse valla miljööväärtust, lagunenud ja peremeheta hoonete lammutamiseks otsitakse lahendusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid väljastpoolt vallaeelarvet.
7.5.10. Koostatakse heakorra konkursi läbiviimise kord. Tunnustatakse kauneimaid kodusid vallas.
7.5.11. Toetatakse kiire internetiühenduse viimist lõpptarbijani.
7.6. Korrakaitse ja turvalisus
7.6.1. Toetatakse politsei, korrakaitse ja päästestruktuuride tegevust ning vabatahtlikkuse alusel turvalisuse ja korrakaitse tagamist.
7.6.2. Avaliku korra, turvalisuse ja kriisijuhtimiseks valmisoleku tagamiseks luuakse ühtne süsteem ja tagatakse vajalik töötajate väljaõpe.
7.6.3. Toetatakse naabrivalve tegevust ja vajadusel turvakaamerate paigaldamist.
7.6.4. Kutsutakse kokku turvalisuse ümarlaud ja koostatakse turvalisuse tegevuskava.
7.6.5. Toetatakse vabatahtlike päästekomandode ja merepäästeühingute tegevust.
7.7. Kultuur, sport ja vaba aeg
7.7.1. Kultuurivaldkonna rahastamine ei vähene. Töötatakse välja kultuurikollektiivide vallaeelarvest toetamise põhimõtted ja rahastamise kord.
7.7.2. Raamatukogud säilitatakse ja nende töökorraldus ajakohastatakse, raamatukogud viiakse ühtse juhtimise alla.
7.7.3. Raamatute ja perioodika ostmist raamatukogudele toetatakse vallaeelarvest vähemalt senises rahalises mahus.
7.7.4. Munitsipaalmuuseumid säilitatakse, nende juhtimine viiakse ühtse juhtimise alla ja rahastamist jätkatakse vähemalt tänasel tasemel.
7.7.5. Jätkatakse traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist, koostatakse valla ühtne kultuuri- ja spordisündmuste kalender.
7.7.6. Kultuuri- ja rahvamajad säilitatakse ning nende juhtimine ajakohastatakse.
7.7.7. Arendatakse kultuuri- ja sporditöö avalikku vabaõhu taristut. Toetatakse rahvamajade taristu, sisustuse ja seadmete kaasajastamist.
8.1. Toetatakse kodanikuühenduste tegevust ja külaliikumist. Koostatakse ühtne kord kogukondade toetamiseks ja kaasamiseks valla demokraatlikku juhtimisse.
8.2. Kodanikeühendustega sõlmitud rendilepingud avaliku taristu haldamiseks jäävad kehtima nende lõppemiseni, uute lepingute sõlmimisel soositakse kohtadel kodanikuühenduste võimekuse kasvu ja suuremat rollivõttu kohaliku arengu eestvedamisel.
8.3. Seltsi- ja külamajade tegevusi toetatakse vallaeelarvest vähemalt senises rahalises mahus, toetatakse seltsi- ja külamajade remonti ja sisustuse projektitaotlusi.
9.1. Tagatakse ettevõtluse võtmeprojektide elluviimine (Virtsu ettevõtluskeskus, Lihula mõis ja linnusemäe kompleks, Koonga mõis, Matsi puhke- ja sadamaala).
9.2. Tehakse koostööd asjaomaste organisatsioonidega valla elanike täiend- ja ümberõppe korraldamisel, et suurendada ettevõtlusaktiivsust ja toetada elanike tööhõivet.
9.3. Valla koordineerimisel viiakse regulaarselt läbi ettevõtjate ümarlaudu, et rakendada parimaid lahendusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja valla elanike töövõimaluste mitmekesistamiseks.
9.4. Toetatakse mereturismi, sadamate, ajalooliste lautrite ja puhkealade ning valla vaatamisväärsuste arendamist ja koostatakse valla turismi arendamise kava.
9.5. Toetatakse turismi arendamist. Arendatakse turismiinfopunkti Lihula mõisas.
10.1. Jätkatakse kuulumist kohalike omavalitsuste ühendustesse. Kuulumise teistesse omavalitsuste koostööorganisatsioonidesse ja kehtivate rahvusvaheliste koostöölepingute jätkamise otsused teeb uus volikogu peale 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi.
10.2. Leader piirkonda kuulumine otsustatakse peale Maaeluministeeriumi otsuseid vastaval teemal.
10.3. MTÜsse Terra Maritima kuulumist jätkatakse, vajadusel kaastakse MTÜ tegevusse juriidilisi ja füüsilisi isikuid.
11.1. Vallal on oma ajaleht, mille väljaandmist jätkatakse seniste omavalitsusüksuste ajalehtede parimatest tavadest lähtuvalt.
11.2. Vallal on oma uudiste veebiportaal, mille tegevust jätkatakse Lihula valla loodud ja arendatud uudisteportaali baasil.
11.3. Valla tutvustamiseks kasutatakse aktiivselt kõiki sotsiaalmeedia vahendeid.
12.1. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ja hallatava asutuse ametnikud ja töötajad viiakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 98 lg 1 p-de 1 ja 2 ning töölepingu seaduse § 112 lg 1 alusel üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisu.
12.2. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kelle ametikoht ja teenistusülesanded kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus ei muutu selliselt, et see eeldaks ametnikult uuel ametikohal teistsugust haridust või töökogemust või teistsuguseid teadmisi või oskusi, jätkab teenistust haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisus.
12.3. Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse töötaja, kelle töökoht ja -ülesanded kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus ei muutu selliselt, et see eeldaks töötajalt uuel töökohal teistsugust haridust, töökogemust, teadmisi või oskusi, jätkab tööd haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisus.
12.4. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse ametikohtade täitmine toimub esmalt sisekonkursi korras. Selle käigus viiakse läbi arenguvestlus, milles selgitatakse välja kandidaadi ümber- või lisaspetsialiseerumise valmisolek ja karjäärihuvid. Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutud ameti- või töökoht ei ole samaväärne, kellele tulenevalt ametiasutuse struktuurist ei ole võimalik pakkuda ameti- või töökohta, mis vastab uuel tööl tema haridusele, töökogemustele, teadmistele või oskustele, rakendatakse lisaks seaduses sätestatud koondamishüvitisele ka preemiat. Enam kui aastase ja kuni viieaastase staaži korral makstakse preemiat ühe kuu palga ulatuses, üle viieaastase staaži korral kolme kuu palga ulatuses.
Juhul kui ametikohta ei õnnestu täita sisekonkursi korras, kuulutatakse välja avalik konkurss.
12.5. Valla juhtimisstruktuuri koostamisel lähtutakse soovituslikust struktuurist (lisa 3). Selle sisu täpsustamiseks koostatakse ametijuhendid, mille põhjal täpsustatakse ametnike ja töötajate tööülesanded ja tööjaotus, hiljemalt 15. septembriks 2017.
12.6. Töötatakse välja vallapoolse tunnustuse avaldamise kord, millega sätestatakse autasude liigid ja kirjeldus, nende taotlemise, väljaandmise ja kätteandmise alused.
13.1. Ühinemistoetust kasutatakse valla õigusaktide ühtlustamiseks, vajalike arengudokumentide ja analüüside koostamiseks, registrite ühildamiseks, IKT-vahendite ning tarkvara soetamiseks, valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulude katmiseks ja projektide omaosaluse finantseerimiseks.
13.2. Investeerimisotsuste tegemisel jälgitakse valla terviklikku arengut ja piirkondliku tasakaalustamise põhimõtet, mis lähtub kehtivatest arengukavadest, eelarvestrateegiatest, senitehtud investeeringutest ja nendega seotud kohustustest, samuti nende prioriteetsusest valla arengus.
13.3. Ühinemistoetuse jagamisel lähtutakse põhimõttest, et iga lepinguosaline katab ühisvajadusteks 100 000 eurot ja lepinguosalise territooriumil investeeritakse 200 000 eurot vastavalt kokkulepitud investeeringute prioriteetidele (lisa 4). Valla volikogul on õigus teha investeeringute nimekirjas muudatusi, kui need on põhjendatud ja tulenevad valla investeerimisvõimekuse muutusest või kui on ilmnenud investeerimise ebaotstarbekus või vajadus prioriteetide põhjendatud muutmisteks valla arengu seisukohalt.
13.4. Teede investeeringuteks valla eelarvest planeeritakse aastas sama summa, mille eraldab riik. Hetkel kulub kõigil ühinemispiirkonna omavalitsustel teede investeeringuteks u pool riikliku toetuse mahust. Vald teeb teedesse ja tänavatesse täiendavad investeeringud vähemalt 1/2 suuruses summas võrreldes riikliku eraldisega.
13.5. Ühinemislepingu heakskiitmise hetkest kuni haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumiseni asjaomased vallavolikogud ei tee takistusi laenu võtmisel objektidele, mis on ühinemislepingu investeeringute kavas ja mille finantseerimiseks saadakse toetust erinevatest Euroopa Liidu struktuurifondidest. Laenu võtmise korral lähtutakse põhimõttest, et sellega ei kaeta püsikulusid. Investeeringukavas mittenimetatud laenude võtmiseks on vajalikud kõigi lepinguosaliste volikogude heakskiitvaid otsuseid.
13.6. Rakendatakse kaasava eelarve põhimõtet.
14.1. Leping kehtestab lepinguosaliste kehtivad ja täielikult siduvad kohustused, mis tagavad lepingu tingimusteta täitmise. Kui ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktid on vastuolus käesolevas lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse käesolev leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse käesolevas lepingus sätestatust.
14.2. Lepingu täitmiseks vajalikke toiminguid valmistavad ette omavalitsuste volikogude otsustega ühinemiseks moodustatud valdkondlikud komisjonid.
15.1. Käesolev leping loetakse sõlmituks, kui selle on kinnitanud kõigi lepinguosaliste volikogud oma otsusega ja allkirjastatud lepinguosaliste esindajate poolt.
15.2. Leping jõustub 2017. aasta volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates ja kehtib Lääneranna vallavolikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
15.3. Lepingus kirjapandud kohustused, mis jäävad vahemikku lepingu kinnitamisest kõigis volikogudes kuni lepingu jõustumiseni, on lepinguosalistele kohustuslikud ja nende täitmist korraldab lepinguosaliste volikogude määratud liikmetest moodustatud ühiskomisjon(id) (vt punkt 5.8).
16.1. Käesolevaga avaldavad ja kinnitavad lepinguosalised, et kõik lepingu sätted on lepinguosaliste vahel läbi räägitud ning kõigil lepinguosalistel oli võimalus mõjutada lepingu sätete sisu. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et lepingust tulenevad kokkulepped on nende tahe ning ükski lepingu säte ei kahjusta ebamõistlikult lepinguosaliste huve.
16.2. Leping kajastab kõike lepinguosaliste vahel läbirääkimistel arutletut ja kokkulepitut, asendab varasemad suulised ja kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning on terviktekstina heaks kiidetud.
16.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Lepingust tulenevad või lepinguga seotud vaidlused püüavad lepinguosalised lahendada läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlused esimeses astmes Tallinna Halduskohtus.
16.4. Leping on koostatud neljas identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest iga lepinguosaline saab ühe originaali. Lepingu kinnitatud koopia edastatakse Lääne ja Pärnu maavanematele ning avalikustatakse lepinguosaliste ametlikul veebilehel ja Riigi Teatajas.
