Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi tähistama südamekuud ja rahvusvahelist õuesõppepäeva perioodil 14. aprill kuni 14. mai, et avastada oma maakonda ja kodulinna, kasutades selleks rakendust Avastusrada.
Üle Eesti on igas maakonnas avatud vähemalt üks virtuaalne rada, mis on läbitav nutiseadme abil. Rada läbides on võimalik end proovile panna ja saada uusi teadmisi kodulinna loodus- ning kultuuriobjektide kohta.
„Rajad sobivad hästi 6.-12. klassi õpilastele ja õpetajatele õuesõppetunni läbiviimiseks. Tänapäeval on nutitelefon pea igal õpilasel ja selle kasutamine õppetöös on muutunud igapäevaseks. Oleme õpetajatele koostanud ka eraldi juhendi, et neil oleks kergem tundi ette valmistada,“ sõnab Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja. “Kuid oodatud on kõik huvilised, kes tahavad liikuda ja õppida samal ajal!”
Läänemaal on avatud kaks nutirada:
Haapsalus Väiksel Viigil. Rajal on 19 kontrollpunkti ja see on läbitav umbes 45 minutiga.
Lihulas marsruudil Lihula-Penijõe-Lihula. Rajal on 14 kontrollpunkti ja see on läbitav maksimaalselt 1,5 tunniga.
Raja läbimiseks peab osalejal olema:
mobiiltelefon või tahvelarvuti (mis kasutab minimaalselt operatsioonisüsteemi iOS-versioon 8, Android 4.4 või Windows Phone 8.1)
mobiilne interneti ühendus (vähemalt 3 G kiirusel)
NB! Radasid läbides ole tähelepanelik ning järgi liikluseeskirju!
Kaardil on mängija tähistatud liikuva rohelise täpikesena ja punktid punaste täppidena. Kui mäng mingil põhjusel katkeb, siis tuleb avada uuesti Avastusraja poolt saadetud e-kiri ning klõpsata uuesti lingil. Tulemused kaotsi ei lähe ja mäng jätkub seal, kus ta pooleli jäi.
Just praegu, kevadel, kui paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika, on taaskord hea meelde tuletada üks väga oluline teema. Tänavu täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg.
Viimaste aastate riiklik lemmikloomade vaktsineerimise statistika kõneleb üsna selgelt, et loomaomanikud on pannud võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning võimaluse vahele jätta oma lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata. Loomatauditõrje seaduse kohaselt on omanikul kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadusepügal ei ole ajale jalgu jäänud.
Kahjuks ei ole nakkushaiguse vabadus kunagi miski, mis on iseenesestmõistetav. Eriti vähepüsivaks võib osutuda eeldus jääda selles surmavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haigustekitaja põhiliseks laialikandjateks Euroopa regioonis on metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kellel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased.
Globaliseeruvas maailmas reisivad inimesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes teevad seda sageli oma lemmikutega. Harvad ei ole olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant Eestisse sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud. Marutaud on haigus, mis on endiselt levinud kõikidel mandritel välja arvatud Austraalias. Seega tegelikkuses on meie riigi marutaudivabadus väga habras.
Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub limaskestadele. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest tema süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10, vahel isegi kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures ~95% juhtudest saadakse nakkus koeralt.
Seega on näiliselt lihtne otsus – ma jätan oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata – seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmiklooma, lemmikuga kokkupuutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida.
Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav
Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu
Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul
Ära lase oma loomi hulkuma
Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega
Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud
Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaaarsti
Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole
Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid
Selleks, et sina ei peaks kunagi olema samas olukorras nagu plakatil kirjeldatud koera omanik, vaktsineeri oma lemmikloom!
Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduameti marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht
Seoses Euroopas leviva lindude gripiga tuleb kodulinde alates 1. aprillist pidada sisetingimustes. Kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.
Erandkorras tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala (sealhulgas näiteks ka lindude poolt kasutatavad veekogud) on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.
Ka ühe linnupidaja hooletus bioohutuse tagamisel võib tähendada majanduslikke raskusi teistele farmidele. Seda seetõttu, et taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kust ei ole lubatud liha ning mune välja viia.
Uute kodulindude võtmine on endiselt kõigile lubatud, kuid palume sellest teavitada kohalikku veterinaarkeskust.
Pärast väljaspidamise keelu jõustumist hakkab Veterinaar- ja Toiduamet linnupidajaid selles osas kontrollima, kuid kindlasti mitte kohe trahvima. Kui VTA avastab nõuete rikkumise, teeb veterinaarametnik linnupidajale ettekirjutuse ja annab soovitusi, kuidas puudused kõrvaldada. Kui ettekirjutused jäetakse teadlikult tähelepanuta, alles siis kaalutakse karmimate sanktsioonide – näiteks rahatrahvide – rakendamist.
Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.
Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.
Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.
Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.
Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku haiguspuhangut tuvastada.
Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas ka meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandus lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.
Lindude gripp on väga nakkav ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab harja, lokutite ja näopiirkonna turse, isutus, uimasus ja munatoodangu langus kuni selle täieliku kadumiseni. Lindude suremus võib küündida kuni 100%-ni.
Inimestele lindude gripp ohtlik ei ole, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju linnupidajatele. Iga linnupidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma linde gripi eest kaitsta.
Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonile 605 4750.
Martin Altraja Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja
Maikuu esimesel laupäeval ehk 6. mail toimub üle-eestiline talgupäev “Teeme Ära”. Alates 15. märtsis saavad kõik inimesed, vabaühendused, ettevõtted ja organisatsioonid oma talguid üles märkida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, et kutsuda eestimaalasi võtma osa sellest traditsioonilisest ettevõtmisest.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on tänavuse talgukevade märksõnaks valmistumine: valmistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks, aga ka valmistumine looduse vingerpussideks ja kliimamuutusega kaasnevateks loodusõnnetusteks, mis Eestimaadki üha sagedamini puudutavad. „Loomulikult on teretulnud igasugused tööd ja tegemised, mis kogukonnas vaja sel kevadel ära teha,“ lausus Tüür. „Nii nagu eestimaalaste vabatahtlik panustamine, nii on ka iga talgutegu kingitus Eestimaale.“
Teeme Ära talgupäev on kujunenud kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadiseks suursündmuseks, kui tullakse kokku ning võetakse ühiselt käsile kodukandis kõige pakilisemad tööd. Kogukonna koostöö ja õlatunne on Tüüri sõnul olulised ka talgupäeva tänavuste fookusteemadega seoses, ehkki esmapilgul võib tunduda ootamatu, et miks on tähelepanu all kaks nii erinevat teemat. „Pisutki süvenedes tekib arusaamine: need teemad on ühe mündi kaks erinevat külge, mis moodustavad ühtse terviku. Talgukorras on ammusest ajast peale valmistutud nii pidude pidamiseks kui ka ühisteks katsumusteks, ja looduse vingerpussid võivad sellisteks kujuneda, kui me nendeks valmis ei ole,“ selgitas Tüür.
Talgupäev peetakse ikka sarnaselt eelmistele aastatele nii, et iga kogukond saab ise otsustada, millised tööd ühiselt ette võetakse.
Üheks üle-eestiliseks üleskutseks on tänavu lipuväljakute korrastamine ja lipumastide püstitamine, et seada Eestimaa lipuehtesse. Koostöös Lipuvabriku ja EV100 korraldustoimkonnaga kutsub talgupäeva meeskond kogukondi ise valmistama või paigaldama valmis lipumaste.
Kogukondade innustamiseks jõuab talgute stardipaketiga igasse talgupaika üks EV100 sümboolikaga 2-meetrine mastivimpel, mis korrastatud lipuväljakutel ja valminud mastidel võib lehvida aastaringi.
Talgute registreerimine algas 15. märtsil ning stardipakettide laialisaatmine ja talguliste kirjapanek saavad hoo sisse 5. aprillist. 2016. aastal korraldati üle Eesti 1986 talgut, millest võttis osa 44 372 inimest ehk 3,4% eestimaalastest.
Seoses naasvate rändlindudega suureneb ka tõenäosus, et Euroopas pea kõikjal levinud lindude gripp jõuab ka Eestisse. Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup annab ülevaate, kuidas peaks toimima, kui avastate haigusnähtustega linde.
Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu haigus – lindude gripp, mis võib sel aastal suure tõenäosusega jõuda ka Eestisse. Seeõttu peaksid inimesed teavitama Veterinaar- ja Toiduametit surnud lindudest, et võimalikule puhangule õigeaegselt jälile jõuda. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.
Lindude gripi Eestisse jõudmise oht suureneb just nüüd, kui tagasi jõuavad potentsiaalselt viirust kandvad rändlinnud, kes võivad haigust levitada. Teoreetiliselt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, veelinnud ja röövlinnud.
Maakonna veterinaarkeskust tuleks teavitada, kui leiate vähemalt viis veelinnu korjust või kui on näha ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri ulatuses mererannast. Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest.
Linnugripi nakkuse kandjateks looduses on üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas oma rooja või hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla ka surnud lindude korjused, sealhulgas ka vaid lindude suled. Lindude grippi jäänud linde ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis paraku kõik seal elavad kodulinnud veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse veterinaarjärelevalve ametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.
Ettevaatusabinõuna tuleks kodulinde hoida suletud hoonetes. Juhul, kui linde peetakse väljas, tuleb välistada nende mistahes kontakt metslindudega. Selleks sobiks näiteks aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lindude söötmis- ja jootmiskoht peab kindlasti asuma katuse all. Kodus peetavad haned ja pardid peavad olema teistest kodulindudest eraldatud. Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta ka sellega, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha lindlates näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.
Kodulindudel esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist ja vanusest.
Haigustunnustega kodulind
Kanadel esinevat lindude grippi iseloomustavad sellised kliinilised tunnused nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus. Lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda kuni 100%-ni.
Kodulindude suurenenud suremusest, rohkem kui viiest surnud veelinnust või enam kui kümnest surnud metslinnust teavita viivitamatult Veterinaar- ja Toiduametit infotelefonil 605 4750 või Läänemaa veterinaarkeskust telefonil 472 4791.
Harles Kaup Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja
1. märtsil algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 23. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Eelmisel aastal võttis avatud talude päeval külalisi vastu 234 talu ja põllumajandustootjat, kellest 8 asusid Läänemaal.
„Avatud talude päev kutsub inimesi kohaliku toidu allika juurde. See aitab tugevdada eestimaalaste sidet maaeluga ning annab põllumeestele võimaluse oma toodangut otse tarbijale müüa,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Avatud talude päev annab tootjatele võimaluse leida otsekontakti kaudu püsitarbijaid ning oma töid ja tegemisi reklaamida.”
Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, mille jooksul näidatakse oma talu eripärasid.
Alatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel (viimane reg. kuupäev 1. mai).
Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäevadel, mis toimuvad:
29. märtsil algusega kell 11 Maamajanduse Infokeskuses Jänedal
31. märtsil algusega kell 11 Kääriku spordikompleksi seminariruumis Valgamaal.
Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.
2017. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant, kelle vabatahtlikud koordinaatorid aitavad põllumajandustootmistel ja taludel avatud talude päevaks valmistuda.
Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Karolin Lillemäe Maaeluministeeriumi avalike suhete osakond
Teisipäeval, 7. märtsil toimub Kirbla raamatukogus Eerik Kumari 105. sünnipäeva raames kohalikele elanikele mõeldud infopäev, kus räägitakse Matsalu rahvuspargi väärtustest.
Infopäeval kõneleb kunagise Matsalu Looduskaitseala esimene direktor Olav Renno, kelle ettekande teemaks on “Matsalu lahe ja ümbruse looduse kujunemislugu ning selle paikkonna looduse uurimislugu”. Sõna saab ka Keskkonnaameti kultuuripärandispetsialist Krista Kallavus, kes tutvustab Eesti tuntuima looduskaitsja ja ornitoloogi Eerik Kumari sünnipaika. Samuti tuleb juttu Eerik Kumarist kui inimesest.
14.45 – 15.00 Kogunemine Kirbla astangul Eerik Kumari mälestuskivi juures
15.00 – 17.00 Infopäeva jätk Kirbla raamatukogus
Osalemine tasuta, infopäeva rahastab SA KIK projektist „Keskkonna- ja looduskaitse alased infopäevad regioonides 2015/2016. aastal“
Eerik Kumari mälestuskivi Kirblas. Foto: Kaarel Kaisel
Eerik Kumari sündis 7. märtsil 1912 Kirblas. Eesti tuntuima looduskaitsja ja ornitoloogi nimi oli aastani 1937 Erik Mathias Sits, mille ta muutis Kumari laiu järgi.
Oma eluaja jooksul tegeles ta aktiivselt ornitoloogiaga – uuris Eesti linnustiku koosseisu, liikide levikut ja rännet. Eriti põhjalikult uuris Matsalu lahe ümbruse ja Edela-Eesti linde. 1953. aastal rajas Puhtu ornitoloogiajaama ja käivitas seal lindude rände uurimise.
Kaks aastat hiljem asutas Lindude Rände Uurimise Balti komisjoni ja oli pikalt selle esimees. Ta oli ka Rahvusvahelise Ornitoloogiakomitee liige ja Soome Ornitoloogiaseltsi ning Briti Ornitoloogiaühingu auliige ja Hispaania Ornitoloogiaseltsi kirjavahetajaliige.
Kumari suurimaks teeneks Eesti linnuteadusele tuleb pidada eestikeelsete linnumäärajate ja käsiraamatute väljaandmist. Kumari eestvõttel asutati 1955. aastal Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oligi Kumari. Kumari eestvõttel valmistati ette ka looduskaitseseadusi ja hakati koostama punast raamatut. Ta oli Baeri muuseumi rajamise mõtte autor ja võitles ajakirja “Eesti Loodus” taaskäivitamise eest.
Aastail 1954–1964 oli Looduseuurijate Seltsi president.
Tema mälestuseks asutati 1989. aastal Kumari-nimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks ja alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Auhind on omistatud muuhulgas näiteks Fred Jüssile, Rein Maranile, Edgar Valterile, Tiit Randlale, Taivo Kastepõllule ja Mati Kaalule.
Matsalu rahvuspargi eelkäija – Matsalu Looduskaitseala – esimese direktori Olav Renno sõnul oli Eerik Kumari Matsalu kaitseala initsiaatoriks ja ellukutsujaks ning selle looduse uurimise „selgrooks“.
Eerik Kumari pühendas kogu oma elu Eesti looduse uurimisele ja selle kaitse korraldamisele. Edukale tööle aitas kaasa tema hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus.
Teda mäletatakse kui alati rõõmsat ja heatujulist inimest ning entusiastlikku erudeeritud teadlast. Lisaks on Erik Kumari kohta öeldud: „Et loodust tunnetada, ei tule temale läheneda mitte ainult peaga, vaid ka südamega.“
Eerik Kumari enda poolt üleskasvatatud veetallaja pojaga Matsalu lahe ääres 1934. aastal
Järgmisel neljapäeval, 2. märtsil kell 14.00 toimub Penijõel loodusõhtu, mis on pühendatud 2017 aasta linnule, kelleks on turteltuvi.
Turteltuvid on varjulised ja vähearvukad linnud, kellega on seotud palju müüte ja ilusaid legende, kuid nende eluviisi kohta on veel palju uurimata…
Loodusõhtu külaline Thea Perm, Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu töörühmast, tuleb rääkima neist veidi salapärastest lindudest, turteltuvist ja kaelus-turteltuvist: kuidas neid ära tunda, kus nad elavad ning kuidas läheb neil nii meil kui mujal.
Loodusõhtu käigus on plaanis ka väike käeline tegevus, kus kõik soovijad saavad ise endale paberist linnukese voltida.
Kõik, kel oma liiklusvahend puudub, saavad loodusõhtule tulla bussiga, mis väljub Lihula bussijaamast kell 13.45 ja toob tagasi orienteeruvalt kella 15.45-ks. Selleks, et tellida õige suurusega transpordivahend, paluvad korraldajad oma reisisoovist märku anda hiljemalt 28. veebruariks 513 8783 või matsalu.looduskeskus@rmk.ee.
Sündmus on tasuta ning kõik huvilised on väga oodatud!
Peeter Hermik on 64-aastane Lihula Gümnaasiumi füüsikaõpetaja, kes on taastanud Matsalu rahvuspargi alale, Ullaste külla 12 aasta jooksul sirka 10 hektarit puisniitu, olles oma järjepideva töö ja missionitundega eeskujuks paljudele teistele. Hiljuti pälvis Peeter Hermiku panus Aasta Keskkonnateo tiitli.
Selleks, et säiliks puisniidule iseloomulik taimestik ja struktuur, on vajalik regulaarne hooldamine. Looduskaitse ja liigirikkuse säilitamise seiskohalt on puisniidu hooldamine asendamatu. Niitude funktsioon ehk vajadus ei ole enam see, millest nad kunagi välja kujunesid. Nende funktsiooniks on tänapäeval midagi enamat kui ainult heina saamine.
Aasta Keskkonnategu rahvahääletus, mis kestab 22. detsembrini, on konkurss, millega tunnustatakse inimesi, asutusi ja ettevõtteid, kes hoolivad meie elukeskkonnast ning hoolitsevad, et ka teised seda teeksid. Hetkel on hääletust, kus valikus 22 silmapaistvat tegu, juhtimas Peeter Hermiku eestvedamisel taastatud puisniit.
Edumaa on praeguseks hetkeks päris korralik, 28% hääletanutest ehk umbes 500 inimest (hääletajaid kokku 1842) on enda eelistuseks märkinud kõnealuse puisniidu, ajal, kui teisel kohal olev projekt “Pesakaamerad” on kogunud 13% hääli. Samas, kuna hääletus alles käib, pole lõplik jõudude vahekord veel kindlasti paigas ning iga hääl loeb.
Matsalu rahvusparki, Ullaste külla 12 aasta jooksul kümnekonnal hektaril puisniidu taastanud Peeter Hermiku poolt saate oma hääle anda SIIN.
Peale nimekirjast oma lemmiku valimist, tuleb see kinnitada, vajutades all servas olevale nupule “hääleta”.
“Mina ise ei ole selles kuidagi osaline, vaid lihtsalt vahin tõllaratta suuruste silmadega ega saa aru, mis toimub, sest see tuli nagu välk selgest taevast,” ei varjanud Peeter Hermik enda üllatust.
“Ainult nii palju saan aru, et see info on tohutult mööda minu häid sõpru ja tuttavaid levinud. Võib olla ka seepärast, et mul on siin läbi aastate niivõrd palju talgulisi käinud. Samas natuke lausa piinlik olukord, sest tegelikult on seal ikka väga võimsaid asju, mis kõik tehtud on, ning kui ka puisniitudest rääkida, siis sarnaseid tegijaid on oluliselt rohkem,” on loo peakangelane tema tegemistele osaks saanud ootamatust tähelepanust pisut hämmingus.
Fotod: Martin Pedanik
Hetkel ülekaalukalt juhtiva Peeter Hermiku enda eelistuseks on MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu algatus Aasta lind 2016 – rasvatihane. Justnimelt ornitoloogide list ongi see koht, kust Peeter teada sai, et ka tema kandidatuur on üles seatud.
“Ma ei ole liige, kuid listi kuulun, ja nii sain selle kaudu rahvahääletuse info. Noh, ja kui ma seal siis ringi vaatama hakkasin, nägin, et mina ise ka seal nimekirjas,” kirjeldas asjaosaline ja tunnistas, et loomulikult tunneb ta end praegu tänu kogu sellele loole pisut kõrvust tõstetuna, “äge muidugi, miks ta siis äge ei ole, kuid eriti hea meel on mul seepärast, et kogu see puisniitude teema nüüd tänu sellele niivõrd palju kajastust saab.”
“Eeldan, et see spinterlik tegevus ja rohkelt hääli, mis minu ümber praegu toimub, ei pruugi olla lõplik, vaid pikamaajooksjad võivad siit vabalt veel oma võtta,” kommenteeris Peeter Hermik 22. detsembrini kestvat rahvahääletust.
Ka Lihula Teataja toimetus on oma hääled Peeter Hermiku eestvedamisel taastatud puisniidu toetuseks juba andnud.
Puisniidu taastamine Matsalu rahvuspargi alale – Peeter Hermik
Peeter Hermik on 64-aastane Lihula Gümnaasiumi füüsikaõpetaja, kes on taastanud Matsalu rahvuspargi alale, Ullaste külla 12aasta jooksul sirka 10 hektarit puisniidu. Oma järjepideva töö ja missionitundega on ta eeskujuks paljudele teistele.
Selleks, et säiliks puisniidule iseloomulik taimestik ja struktuur, on vajalik regulaarne hooldamine. Looduskaitse ja liigirikkuse säilitamise seiskohalt on puisniidu hooldamine asendamatu. Niitude funktsioon ehk vajadus ei ole enam see, millest nad kunagi välja kujunesid. Nende funktsiooniks on tänapäeval midagi enamat kui ainult heina saamine.
Eesmärgiks ei ole kindlasti kaitsta või säilitada midagi mille kaitset reguleerib loodud süsteem. See on pigem vajadus tema enda sees, anda loodusele nii palju kui ise sealt võtab.
Peeter Hermik on elav näide, kuidas läbi oma südameasja kaasab ta tervet kogukonda ja enamgi veel. Arvestades, et Läänemaal on umber 100 hektarit puisniitu, siis läbi talgute kaasatakse tõesti arvestatav kogus inimesi ning sellega kaasneb nii keskkonnateadlikusse tõus kui pärandkultuuri säilitamine.
