Oktoobri esimeses pooles maandub Lihula Muusika- ja Kunstikooli ette Sacha Dench. Inglanna teeb oma tiibvarjuga ekspeditsiooni “Luikede lend”, mille vältel läbib üksteist riiki sealhulgas ka Eestit.
Luikede lend on esimene katse järgneda väikeluigele õhust. Nimelt lendab inglanna Sacha Dench tiibvarjuga Venemaa tundrast väikeluige pesitsusaladelt läbi üheteistkümne riigi, sealhulgas Eesti, 7500 kilomeetrit, et jõuda Inglismaale, kus paljud väikeluiged talvituvad.
Teekonnal kohtuvad Dench ja tema tugimeeskond luikede rändeteel asuvate kohalike kogukondadega ning uurivad, miks on väikeluige arvukus viimase kahekümne aastaga ligi poole võrra vähenenud. Praegu on meilt läbirändava väikeluige alamliigi (Cygnus columbianus bewickii) arvukus umbes 18000 isendit.
Eestisse peaks inglanna ja tema meeskond jõudma oktoobri esimeses pooles (eeldatavalt 9.–13. oktoobril). Plaanitud peatused tehakse lisaks Lihula Muusika- ja Kunstikoolile ka Tartus ja Luitemaal. Täpne programm täpsustatakse lähiajal.
Lihula Muusika- ja Kunstikooli direktor Piia Saagi sõnul toob Sacha neile Venemaa koolist kirja. Meie lapsed edastavad enda oma, mis läheb inglannaga edasi Lätti. Küsimusele, mis on kirja sisu vastab Piia nii: “Hetkel ei ole meil see kiri veel valmis, kuid kindlasti kajastame seal kohalikku elu, aga ka seda, kus oleme luikesid näinud.”
Piia sõnul on Sacha ja tema meeskond huvitatud kohalike inimestega suhtlemisest ning seetõttu kutsub ta kõiki, kel vähegi võimalik, tulla kindlasti ise “Tere!” ütlema.
Tiibvari on aerodünaamiline pingutatud kangast tiib, mis on varustatud mootori ja propelleriga. Lennukõrgus ja -kiirus on sealjuures samad mis luikedel – saamaks kogeda kõike, mida luigedki, sealhulgas tormi, mere ületamist ja äärmuslikku külma. Vaadet on võimalik reaalajas jälgida ekspeditsiooni kodulehelt. Ülekandeks kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja satelliitühendust.
Kolmapäeval alanud ning pühapäevani kestev Matsalu loodusfilmide festival (MAFF) on sel nädalal vallutanud peaaegu kõik meediakanalid. Lugedes, kuulates või vaadates mistahes meediumit, ei saa me sellest suurest filmipeost üle ega ümber.
21.-25. septembril Lihulas, Haapsalus ja Tallinnas toimuv festival toob käesoleva nädala jooksul vaatajateni 110 linateost, mis valitud välja festivalile saadetud pea 900 filmi hulgast. Riike, kust filme esitati, oli kokku 90.
“Saame olla väga uhked selle üle, et iga aasta maailma kõige paremad, kõige uuemad loodusfilmid tõlgitakse eesti keelde. See on nii väikse rahva, nii väikse keele jaoks väga oluline asi,” ütles festivali juht Silvia Lotman “Aktuaalse kaamera” selle nädala kultuuriuudistes.
Rahvusvaheline filmipidu Eesti meedias
Kes vähegi raadiot kuulab, telerit vaatab või lehti loeb, kuuleb sel nädalal Matsalu filmifestivalist päris sageli. Siin põgus ülevaade, mis erinevates meediakanalites toimunud ning kuidas ja mida kajastatud on.
Kes on juba kohal ja osalemas, siis head jätkuvat filmifestivali!
Kes veel mõtleb, kas ei või jah, siis veel jõuate sellest filmipeost osa saama, nii et tulge ikka!
Kõigest üks nädal ongi veel jäänud oodata Eesti suurimat loodusfilmipidu, mille kese on siinsamas, Lihulas. 21.-25. septembrini toimuval 14. Matsalu loodusfilmide festivalil asuvad võistlustulle 30 ja lisaks näidatakse veel 80 filmi. Seega on kogu programmis 110 meistriteost, mis välja valitud, nagu tavaliselt, sadade hulgast.
Veel enne kolmapäevast pidulikku avaüritust, mis algab kell 18.00, kogunevad Lihula kultuurimajja kohalike koolide õpilased, et vaadata filme “Looduse superisad” ja “Elumeri”.
Kellel keset töönädalat loodusfilmi isu, tasub kindlasti end sinna saali ka ise sättida, sest esimest filmi kommenteerib publikule Tallinna loomaaia kauaaegne juht Mati Kaal ja teist filmi Eesti loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk. Need kaks meest on ka tänavuse festivali filmide hindamise žürii liikmed.
Pärast esimesi filme võib Lihula linnas näha sagimist ja ringijooksmist, sest koolilapsed suunduvad kes Riigimetsa Majandamise Keskuse korraldatavale mereteemalisele maastikumängule, kes KuMa majja kunstiringi Piia Saaki käe alla ja kes Olev Mihkelmaa käe all loodusfotograafiaga tutvust tegema.
Aga need, kel koolipingis istumine juba möödas, leiavad tegevust ikkagi kultuurimajas, eriti tasub kolmapäeval kella kahesele seansile sättida neil, kel olnud kokkupuutumist meie looduse uustulnuka – šaakaliga. Nimelt saab filmist “Kunság – Ungari Pusta salaelu” just selle looma kohta palju huvitavat infot, mis ehk annab ka meie lambakasvatajatele aimu, kellega tegu ja kuidas selle uue tegelasega käituda.
Avatseremoonia
Festivali avatseremoonia algab kolmapäeval kell 18, tulge kuulama Mati Põdra juhitud bändi ja pidulikke tervituskõnesid, aga kindlasti ka vaatama maailmas esimest korda linastuvat kodumaist filmi “Habras maailm”, mis räägib soodest ja turbakaevandustest – kohtadest ja tegevustest, mis ka siinkandi rahvale ajalooliselt on leiba lauale toonud.
Kolmapäeval avatakse Lihula mõisa ees pidulikult ka festivaliaegsed näitused: looduse aasta foto parimad, Hanila kandi orhideed ja loodusfoto autorinäitused, lisaks ehtekunstnike loodusest inspireeritud teosed nime all “Symbiosis 3”.
Festivali jooksul soovitan läbi käia nii Lihula mõisa ja aida, raamatukogu, kultuurimaja kui ka Penijõe looduskeskuse, sest põnevaid näitusi on neis kõigis. Neil, kel asja Haapsalusse, õnnestub aga vaadata Soome loodusfoto grand old man Hannu Hautala elutöö näitust Haapsalu kultuurikeskuses.
Mitmekesine programm
Neljapäeval, 22. septembril jätkub festivalil filmide näitamine, kusjuures valida saab lausa kolme saali vahel, kus parajasti endale põnevam tundub: kultuurimaja suur saal näitab tõlkega võistlusfilme, teisi festivalile saadetud filme saab vaadata peeglisaalis või esimesel korrusel avatud väikeses saalis.
Kel aga soov, võib võtta osa hoopis Lihula mõisas toimuvast seminarist “Tekstid ja linnud” või kell 16 algavast linnuretkest sookurgesid vaatama koos giid Tarvo Valkeriga.
Neljapäeva hommikul kell 11 linastub “Aafrika elupuud: vorstipuu”. Foto: treileri ekraanitõmmis
Reedel 23. septembril on kultuurimajas taas vaatamiseks valida 40 filmi kolmes saalis. Laelatu bioloogiajaamas aga algab kahepäevane seminar “Loodus ja kapitalism”, millele järgnevalt saab õhtul kl 21 osaleda nahkhiirte uurimise õhtul.
Sel aastal anname festivali lõpus välja ka uue eriauhinna – laste lemmiku – selle auhinna väljaselgitamiseks kutsume festivalile tulevaid lapsi postitama oma lemmikfilmi nimi infolauas olevasse kastikesse.
Lisaks lastele valib festivali jooksul parimaid filme välja ka meie ekspertidest žürii: Billi-Jean Parker, Mati Kaal, Lennart Lennuk, Derek Kilkenny-Blake, Viola Salu ja Tõnu Talpsep.
Laupäeval 24. septembril jätkub jälle filme igale maitsele ja õhtuks on oodata ka žürii pingelise töö tulemusi. Kes soovib filmide vahele ka looduses käia, siis Laelatu bioloogiajaama juurest on kl 12 võimalik ühineda matkaga Puhtu-Laelatu loodusesse koos mitmete heade loodusteadlastega.
Loodusfoto huvilistele algab Lihula mõisas aga programm juba kell 10 Eesti parimate loodusfotograafide ettekannetega, kellele lisaks esineb kl 14Hannu Hautala oma elutöö ja lindude pildistamisega seotud juttude ja piltidega.
Kell 18 algab kultuurimaja suures saalis festivali lõputseremoonia, kus autasustatakse parimaid ja linastub festivali kõige paremaks filmiks kuulutatav film. Lõputseremoonia muusikalises osas astub üles Karmel Üksvärav, festivali parimatele filmidele saavad auhinnaks Piia Saaki savist kunstiteosed, laste lemmikule aga Symbiosise ehtekunstnike poolt tehtud auhind.
Pühapäeval 25. septembril tasub kultuurimajja tulla neil, kel pole nädala sees olnud mahti kõiki filme vaadata, sest sel päeval korratakse võidufilmi ja teisi eriti tähelepanuväärseid filme.
Kui aga satute festivalile ajal, mil teid huvitavat filmi parajasti ei näidata, siis on kogu festivali ajal võimalik sisse astuda videotuppa ja valida tänavuse festivali filmide seast mõni kohapeal vaatamiseks ja näha seda just endale sobival ajal.
Rahvusvaheline võistlusprogramm. Foto: ekraanitõmmis http://matsalufilm.ee/et/võistlus/
Laelatu bioloogiajaamas reedel ja laupäeval Terioloogia seltsi sügiskooli seminar “Loodus ja kapitalism” Haapsalus Iloni imedemaal toimuvad üritused ja linastused neljapäevast pühapäevani Tallinna loomaaias toimuvad linastused neljapäevast pühapäevani
Õhtud lähevad pimedamaks ning päikesepaistelisi ilmasid jääb aina vähemaks – taas on saabumas sügis ning on paras aeg võtta ette üks mõnus seenelkäik.
RMK kutsub sedapuhku kõiki huvilisi laupäeval, 17. septembril ühisele seenesõidule Nõva metsadesse, kus Tartu Ülikooli botaanikuna lõpetanud seenetark Sirje Azarov jagab teadmisi sellest, milliseid seeni sobib korjata söögiks ja milliseid mitte.
Sirje Azarov. Foto: Keskkonnakäpp
Esmatutvust erinevate seeneliikidega saab teha Nõva looduskeskuse õuel avatud seenenäitusel, kust liigutakse edasi 2-3 kilomeetrisele jalutuskäigule kõrvalolevasse metsa.
Retke eeldatav kestvus on 4 tundi ning selle lõpetab ühine einepaus.
Selleks, et seeneretkel saaksid osaleda ka need inimesed, kel isiklik transport puudub, on RMK planeerinud bussi, mis väljub Lihula bussijaamast kell 10.15. Kuna kohtade arv bussis on piiratud, palutakse kõigil soovijatel end registreerida hiljemalt kolmapäevaks, 14. septembriks 507 7369 või nova.looduskeskus@rmk.ee.
Oma transpordiga tulijatega kohtutakse Nõva looduskeskuses kell 12 ning ürituse parema korralduse huvides palutakse ka omal käel tulijatel endast märku anda.
Päeva planeeritud lõpuaeg on kell 16, millele järgneb bussiga tulijate tagasisõit Lihulasse.
Korraldajad panevad kõigile südamele, et osalejad riietuksid vastavalt ilmale ning haaraksid kaasa nii seenekorvi kui ka -noa.
Mõnusat sooja hilissuve jätku ja kohtumiseni juba sügisel Nõval!
Laupäeval, 10. septembril toimub Kullamaal Kodukandi perepäev, kuhu on oodatud kõik Läänemaa pered, kes soovivad tutvuda piirkonna eluga ning veeta koos üks mõnus ja tegus päev.
Läänemaa metsade ja rabade rüpes on vahvaid kohti, millest möödasõitjal aimugi ei ole. MTÜ Kodukant Läänemaa on tutvustanud ja toetanud mitmeid vahavid ja piirkonda rikastavaid ideid ning perepäev Kullamaal tutvustab mõnda ka neist.
“Mets on meie varaait – kasutame seda ja läheme metsale külla spetsialistide Lembitu Tverdjanski ja Marje Loidega. Läänemaa Metsaühistu tutvustab metsamajandamistehnikat ja -põhimõtteid,” selgitas ürituse peakorraldaja KKLM konsulent Lea Lai ning lisas: “Ehk kuuleme ka jahijutte.”
Perepäeva suurim eesmärk on kasvatada koostöövõimekust meie piirkonnas, suurendada perede teadlikkust metsarikkustest ja kasutamata potentsiaalist ning lisaks metsa kui elukeskkonna väärtustamine iga põlvkonna silmis.
Foto: Astrid Lepik, Maaleht
“Lisaks arboreetumi külastamisele paneb Kullamaa Käsitöömaja lahke pererahvas külastajad proovile taimedega lõnga värvimisel. Maja on nii vahva, et ei raatsikski lahkuda,” ütles Lea ning jätkas: “Kullametsa Viburajal saavad kõik soovijad kätt proovida; kinnitan, et see ei ole kellelegi raske, vaid ütlemata mõnus ettevõtmine!”
Päeva osalustasu, mis sisaldab vibulaskmist ja lõunasööki on 6.- eurot, saab tasuda kohapeal.
Korraldajad panevad peredele südamele – ürituse viperusteta läbiviimise eesmärgil palutakse kõigil, kes soovivad üritusel osaleda end registreerida 7. septembri hommikuks.
Selleks, et oma transporti mitte omavad pered saaksid üritusest samuti osa võtta, paneb KKLM sõitma kaks bussi: mõlemad väljuvad kell 9, neist üks Pürksist ning teine Virtsust. Selleks, et bussijuhid oskaksid õiges kohas peatuda, tuleb endast märku anda samuti kolmapäeva hommikuks laaneliider@kklm.ee.
Keskkonnaamet otsib Haapsalu või Penijõe kontorisse maahoolduse spetsialisti ajutiselt eemalviibiva teenistuja asendajana.
Ametikoha eesmärgiks on Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) looduskaitset toetavate meetmete tugimine ning kaitstaval loodusobjektil vajalike pool-looduslike koosluste hoolduse korraldamine Lääne maakonnas. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare maakonna juhataja Kaja Lotmani sõnul on tegemist vastutusrikka ja kohalikele elanikele vajaliku ametikohaga, mis aitab taastada meie regiooni kauneid maastikke.
Foto: Kristina Kukk
Lisaks kõrghariduse omamisele keskkonnaga seotud erialal (kasuks tuleb bioloogia eriala) oodatakse kandidaadilt ka oma tegevusvaldkonna õigusaktide, loodusväärtuste kaitsepõhimõtete, poollooduslike koosluste taastamise ning hooldamise põhimõtete, aga ka samadel kooslustel kasvavate taimeliikide tundmist.
Lisaks eesti keele oskusele kõrgtasemel on hea, kui kandidaat valdab kesktasemel ning ametialase sõnavaraga vähemalt üht võõrkeelt. Samuti soovitakse ametikohale kandideerivalt isikult vajalike arvutiprogrammide kasutamise oskust (tekstitöötluse ja tabelarvutuse kontoritarkvara, Mapinfo, EELIS).
Tööle asujalt soovitakse head suhtlemisoskust, töövõimet, aga ka kohusetunnet, otsustus- ja vastutusvõimet ning võimet näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest. Lisaks autojuhilubade omamisele, on vajalik soov omandada väikelaevajuhi oskused või nende olemasolu.
Maahoolduse spetsialisti peamised tööülesanded
kinnitab MAKi raames (edaspidi PLK toetus) pool-looduslike koosluste taotlused (piirkonnaks on Läänemaa) ja kontrollib PLK toetuse alasid;
korraldab PLK toetuse raames koolitusi toetuse taotlejatele ja annab hooldajatele hooldamissoovitusi;
menetleb loodushoiutoetuste taotlusi enda tööpiirkonnas;
teeb ettepanekuid loodushoiutööde tellimiseks ja korraldab tööde läbiviimise enda tööpiirkonnas;
korraldab riigivara tasuta kasutusse andmise ja teeb ettepanekud riigimaadel asuvate poollooduslike koosluste rendile andmiseks;
täiendab keskkonnaregistri poollooduslike koosluste andmebaasi ja inventeerib pool-looduslikke kooslusi;
koondab ning parandab poollooduslike kooslustega seotud geoandmeid.
Sobivale kandidaadile pakutakse loomingulist, mitmekesist, vastutusrikast tööd ning vaheldusrikast töökeskkonda, võimalusega liikuda palju ringi looduses ning eneseteostusvõimalust arenevas organisatsioonis.
Loomulikult on kandideerijat ootamas ka sõbralik meeskond.
Juuni lõpus esimesi külalisi vastu võtnud Ullaste Puhkemaja, mis asub Salevere salumäe vahetus läheduses, on ideaalne peatuspaik kõigile linnuvaatlejatele ja teistele loodusnautlejatele.
Matsalu rahvuspark. Foto: Olev Mihkelmaa
Kui autoga hoovi keerasime, võttis meid vastu värskelt niidetud suur õu, naeratav majaperemees ning suviselt soe õhtupäike.
Ainus, mis vaikuse ja rahu kõrvale mahtus, oli maja kõrval laiuva, avara põllu kohal lendlev hiiglaslik linnuparv ja nende lõputu laul.
Lihulast 23km kaugusel asuva, värskelt valminud Ullaste Puhkemaja ehitustööd on lõpule jõudnud ning tulemuseks on avar ja valgusküllane maja, mis asub kauni looduse rüpes, keset Matsalu rahvusparki.
Ullaste Puhkemaja. Foto: Avo Kiisk
“Palju häid inimesi ja meeldejäävaid kohtumisi!” Niimoodi on kirjas Ullaste külalisteraamatu esimesel leheküljel.
“See maja on loodud selleks, et inimesed saaksid tulla seda kanti avastama ja siia ka peatuma jääda,” kirjeldas majaperemees Märten Hermik, kes oli just lõpetanud pool päeva kestnud muruniitmise, “siinkandis ei ole kuigi palju majutusasutusi ja on meie lootus, et see, paarikümne hektari suuruste põldude keskel asuv puhkemaja loob Matsalu külalistele valikuvõimalusi juurde.”
Külaliste vastuvõtuks valmis
Peagi loojuma hakkava päikese kumas peegeldus toa seintel eeskoja akende värviline vitraaž, moodustades ilusaid mustreid ning värvimänge.
Seisime keset suurt saali, kus on pinda, nagu hetk hiljem kuulsime, 100m2. Seega sobib see imeline paik hästi ka erinevate koolituste või muude suuremate koosviibimiste pidamiseks.
Esimesel korrusel asub lisaks veel avatud köök, saun ning kaks tuba. Kokku on puhkemajas viis magamistuba, igaühes üks kuni neli voodikohta. Teisel korrusel asuvat suurimat, laia voodiga tuba nimetab peremees hellitavalt sviidiks või Salumäe toaks, sest sealt avaneb vaade põllu tagant paistvale Salevere salumäele.
Ööbimise hinnad algavad 25 eurost ning terve kompleksi rendihind on, olenevalt sündmusest ja inimeste arvust, alates 200 eur/ööpäev. Broneerimine toimub meilitsi või telefonisti (5664 9149), kuigi üksikuid ööbimiskohti saab edukalt osta ka Airbnb keskkonna kaudu.
“Loomulikult eelistame võimalusel rentida kogu maja, kuid kindlasti tuleme külalistele vastu ning anname välja ka üksikuid tube. Tõsi, ööbijaid võiks olla vähemalt kaks, sest miinimumtellimus algab 50 eurost,” selgitas Märten Hermik, julgustades kõiki huvilisi ühendust võtma, kuna usub, et kõik on läbi räägitav ja kokku lepitav.
Lääne-Eesti oluline vaatamisväärsus
Salevere salumägi, mille kõrgendiku merepoolne järsk paesein on arvatavasti ligi 6000 aastat vana, on akendest näha ning otse üle põllu minnes kiviviske kaugusel.
Erinevates materjalides üheks Läänema kõige ilusamaks paigaks ja kogu piirkonna olulisemaks vaatamisväärsuseks nimetatud salumäel asuvad lisaks paeseinale ka Silma allikas, muistne kaitserajatise vall, pangaalune salumets, pangapealne loomets ja 1.5km pikkune matkarada. Lisaks on sinna kõrvale rajatud Salevere Loovkoda.
“Minu kunagine koolitee, kui jala bussi peale läksin, viis üle sellesama salumäe, nii et mul on siinse paigaga seoses rohkelt mälestusi,” meenutas Märten Hermik, avaldades lootust, et Salevere salumägi ja sealne imetabane loodus pakub meeldejäävaid elamusi ka puhkemaja külalistele.
MAFF (Matsalu Loodusfilmide Festival), mis tänavu toimub 21.-25.septembril, on alustanud esimeste ettevalmistusega, mille raames kaardistatakse ka võimalikke majutusvõimalusi. Kuna festivali toimumiskohaks on Lihula, kus teadupärast hotelli pole, on Lihulas ja Lihula lähiümbruses asuvad kodumajutuse võimalused, mida MAFFi külalistele välja pakkuda, väga oodatud.
Esimene positiivne näide on juba olemas. Nimelt oli meil alles hiljuti rõõm kirjutada Lihulas avatud Airbnb kodumajutusest “Lihula peatänava ääres avab täna uksed ühetoaline kodumajutus”, mis on ühtlasi Lihula Teataja uudisteportaali teise kvartali kõige loetum artikkel.
Täna jõudis Lihulas asuva ettevõtte Estonian Nature Tours kutsel Eestisse kuulus linnuvaatlusekspert, ajakirjanik, fotograaf, loodusteemaliste saadete telenägu ja raadiohääl David Lindo alias The Urban Birder. Muuhulgas valmib sellest reisist artikkel, mis ilmub Briti kõige populaarsemas linnuajakirjas Bird Watching.
David Lindo. Foto: www.ourtimepress.com
Peamiselt linnalindudele keskendunud David Lindo on lisaks rohketele artiklitele, ka mitme raadio- ja telesaate autor, kelle näo ja tutvustuse leiame ka näiteks BBC leheküljelt.
“David Lindo külastab Tallinnat, Pärnut ja Haapsalut, kuid ka Matsalu rahvuspargi põhjakallast,” ütles Estonian Nature Tours juht Marika Mann, kes oli parasjagu teel Tallinna lennujaama, et nimekale väliskülalisele vastu minna.
Lindo, kelle reisi aitab rahastada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, saabub Eestisse Estonian Nature Toursi kutsel. “Saada niisugune mees siia Eestisse, on suur ja oluline samm,” nentis Marika Mann, kes on seda visiiti ette valmistanud juba mõnda aega.
Läänemaa piirkondliku hindamiskomisjoni liikmed külastasid konkursile „Eesti kaunis kodu“ esitatud kandidaate. Lisaks kolmele väljavalitud kodule, otsustati vabariiklikuks tunnustamiseks esitada ka Lihulas asuv ettevõte OÜ Narma, seda kategoorias “Parim tööstusmaastik”.
Raudtee tänav 4 asuv OÜ Narma vaibavabriku territoorium oli hindamiskomisjoni jaoks tõeliselt üllatavaks leiuks.
Tegu on tootmisalaga, kus ettevõte on vahendeid panustanud krundi haljastamisele ja kujundamisele, muuhulgas istutanud ka pikad alleed. Kogu kujundus jätab tervikliku hoolitsetud mulje. Ka hooned on korrastatud ning teed ja platsid asfalteeritud. Territooriumil on lipuväljak, maitsekad ilupeenrad huvitavate kividega.
Kolm Läänemaa kodu, kellele Vabariigi President Eesti taasiseseisvumispäeva paiku tunnustuse annab, on Põlluotsa talu Nõva vallast, Rohuaia talu Kullamaa vallast ja Rahu tänav 14 Virtsust Hanila vallast.
Sel aastal tunnustab Vabariigi President parimaid 28. augustil Põlvamaal Moostes. Konkursi võitnud kodude fotodest koostatakse igal aastal album “Eesti kaunis kodu”.
Narma töödest ja tegemisest saate lugeda ka 20. aprillil ilmunud Äripäeva artiklist.
Fotod: Kristina Kukk
Narma juht Janek Vipre
Janek Vipre. Foto: Äripäev (Andres Haabu)
Kui meie uue tootmis- ja laohoone ehitus Lihulas hakkas lõpusirgele jõudma, leidsime, et sama hooga jätkates oleks mõistlik heakorrastada ka tootmisüksust ümbritsev territoorium, sest Narma valduses on Raudtee tänava ümbruses kinnistuid kokku üle 3 hektari.
Plaani pidades lähtusime põhimõttest, et nii meil endil kui ka külalistel jätkuks silmailu lisaks peasissepääsule ka eemal olevates tänavalõikudes. Seetõttu otsustasime lisaks kolmele igihalja taimestikuga peenrale kontorihoone naabruses palistada kõik ümbritsevad tänavad pikkade puualleedega.
Puude valikul oli meile valikuvõtmeks seesama raudteetammi äärne loomulik keskkond oma pajude, pihlakate ja kaskedega. Sooviga lisada harjumuspärasele looduslikule taustale enam vormi ja elegantsi, sai puude valik tehtud pisut erilisem tavapärasest.
Raudtee tänavale istutatud ümara võraga “Bullata remmelgas” on tõenäoliselt ilusamaid pajusid sellel laiuskraadil. Talle sekundeerib elegantne ja värvidega mänglev Sahhalini pihlakas Dodong Soo tänaval.
Noortest Himaalaja Jacquemonti kaskedest Piiri tänaval peaks aga järgnevate aastate jooksul kasvama läikivate lehtede ja kiiskavvalge tüvega kaunite puude allee.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas hiljuti Maakonnasipelga hääletuse, andes inimestele võimaluse valida oma lemmik eelmisel aastal valminud ja KIKi poolt rahastatud keskkonnaprojektidest. Lääne maakonnast kandideerib Maakonnasipelga tiitlile ka Matsalu rahvuspark.
Juba kuuendat korda viib KIK läbi internetihääletuse, mille tulemusel saab igast maakonnast enim hääli kogunud projekt Maakonnasipelga tiitli.
Tänavu on galeriisse on koondatud igast Eesti maakonnast viis eelmisel aastal KIKi toel valminud projekti – kokku on neid 75. Esindatud on projektid erinevatest valdkondadest – alates suurtest infrastruktuuri projektidest kuni loodusretkedeni. Projektidega saab KIKi Facebooki lehel tutvuda ning lemmikuid valida 15. juunini.
Matsalu rahvuspark Maakonnasipelgaks
Läänemaalt kandideerib Maakonnasipelga tiitlile teiste seas ka MTÜ Terra Maritima poolt ellu viidud projekt, mille käigus taotleti Matsalu rahvuspargile EUROPARCFöderatsiooni kvaliteedimärk “European Charter for Sustainable Tourism” (Euroopa Säästva Turismi Harta).
EUROPARC on välja töötanud säästva loodusturismi printsiibid, mille eesmärgiks on kvaliteetne turismitoode kaitsealadel ja selle lähipiirkonnas. Eriti rõhutakse sihtrühmade koostööle, millega on võimalik saavutada piirkonna sotsiaal-majanduslik areng.
KIK toetas seda ettevõtmist 8835 euroga.
Rahastus tuleb Eesti keskkonnatasudest
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kuueteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 tuhandet keskkonnaprojekti.
KIK on 16 aasta jooksul üle kogu Eesti õla alla pannud enam kui 19 000 projektile.
Milline KIKi rahastatud projekt võiks saada Maakonnasipelga tiitli?
See valik on Sinu teha!
Lihula vald andis enda hääle loomulikult Matsalu rahvuspargile.
“Loomulikult eelistame võimalusel rentida kogu maja, kuid kindlasti tuleme külalistele vastu ning anname välja ka üksikuid tube. Tõsi, ööbijaid võiks olla vähemalt kaks, sest miinimumtellimus algab 50 eurost,” selgitas Märten Hermik, julgustades kõiki huvilisi ühendust võtma, kuna usub, et kõik on läbi räägitav ja kokku lepitav.
