Loading... (0%)

Teisipäeval toimub Kirbla raamatukogus Matsalu rahvuspargi teemaline infopäev

03 March 2017

Teisipäeval, 7. märtsil toimub Kirbla raamatukogus Eerik Kumari 105. sünnipäeva raames kohalikele elanikele mõeldud infopäev, kus räägitakse Matsalu rahvuspargi väärtustest.

Infopäeval kõneleb kunagise Matsalu Looduskaitseala esimene direktor Olav Renno, kelle ettekande teemaks on  “Matsalu lahe ja ümbruse looduse kujunemislugu ning selle paikkonna looduse uurimislugu”. Sõna saab ka Keskkonnaameti kultuuripärandispetsialist Krista Kallavus, kes tutvustab Eesti tuntuima looduskaitsja ja ornitoloogi Eerik Kumari sünnipaika. Samuti tuleb juttu Eerik Kumarist kui inimesest.

14.45 – 15.00   Kogunemine Kirbla astangul Eerik Kumari mälestuskivi juures

15.00 – 17.00   Infopäeva jätk Kirbla raamatukogus

Osalemine tasuta, infopäeva rahastab SA KIK projektist „Keskkonna- ja looduskaitse alased infopäevad regioonides 2015/2016. aastal“

Eerik Kumari mälestuskivi Kirblas. Foto: Kaarel Kaisel


Eerik Kumari sündis 7. märtsil 1912 Kirblas. Eesti tuntuima looduskaitsja ja ornitoloogi nimi oli aastani 1937 Erik Mathias Sits, mille ta muutis Kumari laiu järgi.

Oma eluaja jooksul tegeles ta aktiivselt ornitoloogiaga – uuris Eesti linnustiku koosseisu, liikide levikut ja rännet. Eriti põhjalikult uuris Matsalu lahe ümbruse ja Edela-Eesti linde. 1953. aastal rajas Puhtu ornitoloogiajaama ja käivitas seal lindude rände uurimise.

Kaks aastat hiljem asutas Lindude Rände Uurimise Balti komisjoni ja oli pikalt selle esimees. Ta oli ka Rahvusvahelise Ornitoloogiakomitee liige ja Soome Ornitoloogiaseltsi ning Briti Ornitoloogiaühingu auliige ja Hispaania Ornitoloogiaseltsi kirjavahetajaliige.

Kumari suurimaks teeneks Eesti linnuteadusele tuleb pidada eestikeelsete linnumäärajate ja käsiraamatute väljaandmist. Kumari eestvõttel asutati 1955. aastal Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oligi Kumari. Kumari eestvõttel valmistati ette ka looduskaitseseadusi ja hakati koostama punast raamatut. Ta oli Baeri muuseumi rajamise mõtte autor ja võitles ajakirja “Eesti Loodus” taaskäivitamise eest.
Aastail 1954–1964 oli Looduseuurijate Seltsi president.

Tema mälestuseks asutati 1989. aastal Kumari-nimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks ja alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Auhind on omistatud muuhulgas näiteks Fred Jüssile, Rein Maranile, Edgar Valterile, Tiit Randlale, Taivo Kastepõllule ja Mati Kaalule.

Matsalu rahvuspargi eelkäija – Matsalu Looduskaitseala – esimese direktori Olav Renno sõnul oli Eerik Kumari Matsalu kaitseala initsiaatoriks ja ellukutsujaks ning selle looduse uurimise „selgrooks“.

Eerik Kumari pühendas kogu oma elu Eesti looduse uurimisele ja selle kaitse korraldamisele. Edukale tööle aitas kaasa tema hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus.
Teda mäletatakse kui alati rõõmsat ja heatujulist inimest ning entusiastlikku erudeeritud teadlast. Lisaks on Erik Kumari kohta öeldud: „Et loodust tunnetada, ei tule temale läheneda mitte ainult peaga, vaid ka südamega.“

 

Eerik Kumari enda poolt üleskasvatatud veetallaja pojaga Matsalu lahe ääres 1934. aastal

 

Nele Sõber
Keskkonnahariduse spetsialist

 

Päise pilt: Kristina Kukk
Eerik Kumari pildid: Keskkonnaameti arhiiv

Admin - post author

No other information about this author.