Loading... (0%)

Minister Mailis Reps: Gümnaasiumi allesjäämine on puhtalt kohapealne otsus, riik selleks täiendavalt raha ei anna

06 aprill 2018

Märtsi viimasel kolmapäeval külastas Lääneranna valda haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes kohtus oma visiidil Lihula lasteaia ja gümnaasiumi ning Virtsu ja Varbla koolide õpilaste ning õpetajatega.

Haridus- ja teadusministri visiit sai alguse Lihula Gümnaasiumist, kus ta esmalt kohtus gümnasistidega ning tutvustas neile nii enda, kui Haridus- ja Teadusministeeriumi tööd. „Haridus- ja Teadusministeerium hoolitseb Eesti hariduse, teaduse, keele ja noortevaldkonna hea käekäigu eest,“ selgitas Mailis Reps.

Oma kõnes toonitas minister, et Eesti kõrgharidus on Euroopas väga kõrgel tasemel ning seetõttu soovitab ta noortel õppida just Eesti kõrgkoolides. „Välismaal õppida on vahva, kuid selle kogemuse saab ka vahetusõpilasena“, ütles Mailis Reps.

Oma kohtumise Lihula Gümnaasiumi noortega lõpetas minister sellega, et julgustas neid tegema haridusega seonduvaid ettepanekuid ministeeriumile.

Gümnaasiumi allesjäämine on puhtalt kohapealne otsus

Kokkusaamisel pedagoogidega tekitas suurimat arutelu mullu oktoobris Lihula Vallavalitsuse poolt Lihula Gümnaasiumi rekonstrueerimiseks esitatud taotlus toetuse saamiseks meetmest „Koolivõrgu korrastamine” alategevusest “Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020”, millele tuli eitav vastus.

Ettepanekuid toetuse taotlemiseks oodati kohaliku omavalitsuse üksuselt:

  • kes on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises;
  • kes on lõpetanud või otsustanud lõpetada õppetegevuse ühes või mitmes põhikooli astmes või põhikoolis;
  • kes on liitnud või otsustanud liita põhikoole;
  • kes on asutanud gümnaasiumi, mis on tegevust alustanud 01.09.2012 seisuga või varem ning mis on ainuke kohaliku omavalitsuse territooriumil statsionaarses õppes gümnaasiumiastmes haridust pakkuv kohaliku omavalitsuse pidamisel olev õppeasutus.

Lihula Vallavalitsus nägi toetuse taotlemiseks võimalust, sest eelnevatel aastatel suleti kaks haridusasutust: Kasari põhikool ja Tuudi algkool. Moodustuvas Lääneranna vallas kasvanuks suletud koolide arv kolmeni, sest ka Hanila Vallavalitsus tegi mullu Vatla põhikooli sulgemisotsuse. Lisaks on Lihula Gümnaasiumi näol tegemist ainsana statsionaarses õppes gümnaasiumiastmes haridust pakkuva kohaliku omavalitsuse pidamisel oleva õppeasutusega. Komisjon, kellele toetuse taotlus esitati, tõlgendas kriteeriumid enda kasuks ning otsustas taotluse hindamisele mitte saata, sest Lihula Vallavolikogu ei soovinud Lihula Gümnaasiumit sulgeda.

Minister sõnas, et aastani 2022 ei ole ettenäha muid investeeringumeetmeid, kui kõnealune Euroopa rahastus, millest ei saa taotleda rahastust Lihula Gümnaasiumi jaoks.

Vallavanem Mikk Pikkmetsa küsimusele, kas ministri arvates peaks Lääneranna vallas olema gümnaasium, vastas Mailis Reps järgmiselt: „Siin peab õpetajatele otsa vaatama – kas nad jaksavad? See on puhtalt kohapealne otsus. Väljast paistab see glamuurne, aga kui ühel hetkel saad sa sellise kontingendi, kellel pole õpimotivatsiooni, siis selle gümnaasiumi õppekavaga teda kiusata on kohutavalt keeruline.“

Antud teemal peetud diskussioon lõppes ministi sõnavõtuga, kus ta tunnistas, et antud meetmel on oma miinus: „Taheti survestada gümnaasiumeid sulgema aga tegelikult on olukord see, et need koolid, mis maakonnakeskustes veel alles on, neid me toetada ei saa.“


Kristina Kukk,
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist

 

Fotod: erakogu