Loading... (0%)

Õpetajate päeva puhul 100 aastat ajas tagasi – millised olid Lihula kooliolud siis?

05 oktoober 2016

Täna tähistatakse Eestis õpetajate päeva – tähtpäeva, mis algupäraselt ellu kutsutud õpetaja ameti väärtustamiseks ning elukutsega seotud probleemidele ja saavutustele tähelepanu pööramiseks. 

Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960ndatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on seotud kindla kuupäevaga. Samal päeval ehk 5. oktoobril tähistatakse ka UNESCO poolt 1994. aastal alustatud maailma õpetajate päeva, mille eesmärk on 24 tunni jooksul pöörata kogu maailma tähelepanu keskpunkti õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid.

Eile jagasime teiega fotogaleriid ja artiklit “Lihula vald tähistas õpetajate päeva ning andis Pille Saatmäele üle Aasta Õpetaja tiitli ming täna ilmus koolilehes Tikker kaks artiklit:
LIHULA GÜMNAASIUMI AASTA ÕPETAJAD: Aasta Õpetaja tiitli pälvis Tiia Lehiste
LIHULA GÜMNAASIUMI AASTA ÕPETAJAD: Aasta Õpetaja tiitliga tunnustati Rasmus Lippurit

Lisaks soovime selle tähtsa päeva puhul Teieni tuua pisut ajaloolist juttu, mis pärineb 1916.a Postimehest. Artikkel räägib Lihula koolioludest ning sobib tänasesse päeva hästi, sest mis on kool ilma õpetajata ning vastupidi?!

Lihula 100 aastat tagasi

Postimees (1886–1944), nr 56, 9. märts 1916


Paremalt esimene hoone on Lihula koolimaja. Postkaart pärineb 1931. aastast.

Lihula kooliolud. Lihula saab linnakooli. See oleks siin ainukene „kõrgem õpeasutus” terwe selle 220 wersta pääle, mis Tallinnast Kuresaarde ulatab. Sääl on ainult algkoolisid, kui paari kaheklassilist ministeriumikooli maha arwame. Haapsalu tuleb gümnasium; see on 51 wersta Lihulast; üle 70 aga juba Wirtsust, aga ta on ometi ligemal kui Tallinna ja Kuresaare. Ainuke vastuvõtja oli Pärnu gümnasium; see on täis kui tikutoos ja sissepääsemine kunstlik.

Praegu töötab Lihula algkool kahes majas; wana kool, mis meie Jakob Pärni ajal kord tähtis õpeasutus oli, on ruumide poolest kitsas. Uus kool tahab muidugi ka uut maja, mis nüüdse kooli nõudeid mõneks ajaks peaks täitma. Kõige wanem wallakool Lihulas on Alakülas. Selle küünal on tänawu kustunud; majast saab waestemaja, lapsed on teistesse koolidesse ära jaotatud. Omal ajal õppis selles üle poolesaja tütar- ja poisslapse.

Pidu oli 21. küünlakuup. haawatute ja haigete sõjameeste hääks, Wene keeli laulude, viiuli soolo, klaweri, Pila Peetriga, ja lõppes tantsuga.
Laat oli esimesel päeval haruldane perekas. Üksi hobuse laadast wõib juttu olla ja hinnad enne kuulmata kõrged – olgugi et kõige paremad hobused kroonu juba ära on wõtnud, kuuldi siiski 300 rbl. hobuse hinda. Muhulasi oli rohkesti, aga silgud puudusid neil.

Walla küüt on tänawu wäga raske kanda; posthobused ei saa pooltki sõitu ära täita, vaid walla hobused küüdiwad sõitjaid, iseäranis kroonumehi. Nüüd kuluks Risti-Wirtsu raudtee ära. Raske post kaalub nüüd oma 40 puuda – Lihulast Kuresaare poole, kuna ta varem harilikult wast weerand sellest oli.


 

Kristina Kukk
Lihula Teataja kaastoimetaja

 

Päise pilt: Eesti Muuseumide Veebivärav. Kaks meest jalgratastega Lihula koolimaja ees (u. 1910-1912).

Sisufoto ja Postimehe artikli edastas toimetusele Avo Kiisk, Lihula Kohinad