Tänavu 20. veebruaril tähistas Hanila vald 25 aastat omavalitsusliku staatuse kinnitamisest. 232 km² pindalaga ning rahvaarvuga 1441, moodustab ta tulevase Lääneranna valla pindalast 17% ja elanikkonnast 25,1%.
Hanila valda läbivad järgmised suuremad riigimaanteed: Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, Karuse–Kalli maantee ja Audru–Tõstamaa–Nurmsi maantee. Rahvaarvult on suurim asula Virtsu alevik, millele järgnevad Vatla küla ja praegune vallakeskus Kõmsi küla. Kokku on vallas 28 küla ja üks alevik.
Suuremad tööstusettevõtted Hanila vallas on traaditooteid valmistav K.MET AS, dolokivi kaevandaja Nordkalk AS ja Kvaliteetaken OÜ. 2014. aastal loodi praeguseks ka Lihulasse laienenud moodulmaju tootev ettevõte Green Cube OÜ. Lisaks neile asub Hanila vallas mootorsõidukite elektrikontaktide kokkupanekuga tegelev EH Connector OÜ ning mitmeid teisi ettevõtteid. Üks suuremaid tööandjaid on sadam koos parvlaevaliiklusega.
2002. aastal rajati Virtsusse Eesti esimene tuulepark, tänaseks on vallas kokku 29 tuulegeneraatorit. Hanila vallas asub vabariikliku tähtsusega Virtsu sadam, mis teenindab Saaremaa ja Mandri-Eesti vahelist transiitliiklust ja rahvusvahelist kaubavedu.
Viimastel aastatel on üheks valla suureks projektiks olnud Virtsu kalasadama rekonstrueerimine, mis asub kahel pool Virtsu vasallilinnuse varemeid. Koos sadamaehitusega toimub paralleelselt linnuse taastamine.
Praeguse valla territooriumist moodustavad 30% erinevad hoiurežiimiga kaitsealad. Valla piiridesse jäävad Puhtu-Laelatu looduskaitseala, osaliselt Matsalu Rahvuspark, Tuhu maastikukaitseala ja Nehatu looduskaitseala, erinevad hoiualad. Praktilselt kogu vallaga piirnev mereala on looduskaitse all.
Hanila vald hõlmab endiseid Hanila ja Karuse kihelkonna alasid. Hanila muinaskihelkonda (Anhel) on kirjalikes allikates mainitud esimest korda 1154. aastal ja Karuse (Cozzo) muinaskiheldkonda 1218. aastal.
Oma jälje Hanila valla kultuuriloosse on jätnud mitmed tuntud inimesed.
- Hanila on kirjutanud oma “Hõbevalgesse” meie president Lennart Meri.
- Karuse pastor Aleksander Ludwig Baumann asutas 1842. aastal Karuse kihelkonna koguduse raamatukogu, mis oli esimene avalik maaraamatukogu Eestimaal.
- Kirjanik Karl Ristikivi elas lapsepõlves Pivarootsi külas. Oma varase noorpõlve kasvukohad on kirjanik jäädvustanud Tallinna triloogias (1938–1942). Karl Ristikivi mälestuseks paigutati 1987. aastal Pivarootsis Juurika talu seinale mälestustahvel.
Hanilas korraldavad üritusi valla allasutused ja erinevad mittetulundusühingud. Sageli toimuvad ettevõtmised, et lõpptulemus parem saaks, mitme organisatsiooni koostööna.
Hanila valla olulisemateks ja rohkema osavõtuga kultuurisündmusteks peetakse peamiselt suveajal toimuvaid vabaõhuüritusi: Virtsu merepäev, erinevates kohtades jaanipäeva tähistamine, suvelõpupidu Ridasel, karusepäev Kinksis, erinevad laadad Kõmsil jne. Talvel toimuvad suuremad üritused ja peod Kõmsi rahvamajas.
Hanila valla aktiivsemad seltsid ürituste organiseerimisel ja kohaliku elu edendamisel on Virtsu Arenguselts, Kinksi Küla Selts, Vatla Külaselts, MTÜ Vanalinna, Hanila Laulu- ja Mänguselts, Hanila Spordiselts, Hanila Tuletõrje Selts, Massu Ratsaklubi, Vatla Spordiselts.
Fotod: Arno Peksar
Artikkel ilmus ka Lihula Teataja viimases paberlehes
