Loading... (0%)

Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini planeering sai valmis

27 juuli 2016

Lääne maavanem kehtestas teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine” 25.07.2016. a korraldusega nr 1-1/16/114. Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning esimene etapp Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist.

Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Kaugemas tulevikus on uus liin vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Läänemaal läbib trassikoridor Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valda ning selle pikkus on 58,1 km.

Teemaplaneeringuga on määratud 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoht ning reserveeritud elektriliini rajamiseks vajalik maa. Võimalusel on ette nähtud ka teiste olemasolevate 110 kV elektriliinide ümberehitus Harku-Lihula-Sindi elektriliiniga samasse koridori või liinide tõstmine Harku-Lihula-Sindi elektriliini mastidele. Planeeritavasse trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga, millele lisandub 20 m laiune puhverala. Puhverala võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja reljeefist tulenevalt. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga.

Sobivaim trassikoridori asukoht selgitati välja avaliku planeerimisprotsessi ning erinevate teemaplaneeringu osapoolte koostöö ja kaasamise tulemusena. Võimalusel eelistati olemasolevat 110 kV elektriliini asukohta. Lihula vallas läbib olemasolev 110 kV elektriliin Matsalu rahvusparki, kus on looduskaitselistest piirangutest tulenevalt uue elektriliini rajamine keelatud. Samuti oleks seoses kaitsevööndi laienemisega jäänud osa Lihula linna elamuid kaitsevööndisse. Seetõttu otsiti trassile täiesti uut asukohta.

Planeeritav trassikoridor kulgeb Lihula linnast ida- ja lõuna poolt ning läbib Seira, Kirbla, Lautna, Hälvati, Parivere ja Valuste külasid ning Lihula linna. Lihula valda kavandatud trassikoridoris kulgeb lõiguti 1, 2 või koguni 3 erinevat elektriliini. Ühe 330/110 kV elektriliini trassikoridori laius on 100 m. Kahe paralleelse elektriliini (330/110 kV + 110/110 kV) trassikoridori laius on 110 m. Kolme paralleelse elektriliini (330/110 kV + 330/110 kV + 110/110 kV) trassikoridori laius on 135 m. Trassikoridori asukoht ja teemaplaneeringuga määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused kantakse Lihula valla üldplaneeringusse.

Pärast täpsema projekti valmimist 20 meetrine puhverala vabaneb. Kaitsevööndisse jäävate maaüksuste sihtotstarvet ei muudeta, kuid ohutuse tagamiseks on maakasutus mõningal määral piiratud. Suurim mõju on liinil metsamaadele, sest mets tuleb kogu kaitsevööndi ulatuses raadata.

Elektriliini kaitsevööndisse jäävate maade omanikele on ette nähtud kompensatsioonid. Metsamaa puhul makstakse kinni täna olemasoleva metsa eest saadava ning perspektiivse küpse metsa hinna vahe. Mets töötatakse üles Elering AS kuludega ning ladustatakse kinnistu piirile maaomaniku poolt näidatud kohta. Haritava ja muu maa puhul makstakse tasu 33% koefitsiendiga kaitsevööndi alla jääva maa hinnast.

Elamumaa puhul koostatakse eksperthinnang kinnisvara hindaja poolt, mis kajastab kinnistu väärtuse langust seoses liinikaitsevööndiga. Tasu makstakse vastavalt väärtuse langusele seoses olukorra muutusega uue liini ehitusel. Täiendavad tasud mastide eest: tõmmitsatega mast 1000 € ning vabalt seisev mast 250 €. Lisaks on ühekordne notarisse tuleku tasu 200 €. Talumistasu määrasid ei ole täna kehtestatud. Antud määrad on riigikogu poolt välja töötamisel. Pärast vastavate määrade kehtestamist hakatakse talumistasu maksma vastavalt sellele. Tasud makstakse tagantjärgi.

Elektriliini projekteerimisel sõlmitakse iga maaomanikuga isiklik kasutusõiguse leping, milles fikseeritakse trassi asukoht ja muud tingimused (nt tööde teostamise aeg, tasu). Lääne maakonna osas hakatakse maaomanikega lepinguid sõlmima 2017. a kevadel, õhuliini ehitamine on kavandatud aastatel 2018-2020. Elektriliini ehitajaks ja omanikuks on AS Elering.

Planeeringu materjalid on kättesaadavad Lääne Maavalitsuse veebilehel.

 

Liis Moor

Lääne Maavalitsuse planeeringute projektijuht
+372 5305 3076
Liis.Moor@laane.maavalitsus.ee