Loading... (0%)

Infoks loomapidajale: volitatud veterinaararstide tööülesanded uuest aastast muutuvad

21 november 2017

Veterinaar-ja Toiduamet kavandab järgmise aasta algusest muudatusi eesmärgiga tõsta karjakontrollide kvaliteeti, et paremini tagada loomatervise valdkonnas teenuste osutamine ning luua üle riigi sarnane lähenemine.

Tänaseni on Veterinaar- ja Toiduameti juures lepingute alusel tööd teinud 86 volitatud veterinaararsti, kes on nii kontrollinud karjasid kui ka teinud loomade diagnostilisi uuringuid. Üle riigi pole need tegevused olnud ühetaolised, samuti on esinenud huvide konflikte volitatud veterinaararsti riiklike ametikohustuste ja tema põhitegevuse vahel. Seetõttu asendame täna lepingupõhiselt toimiva volitatud veterinaararstide töö ametnike igapäevatööga.

Uue süsteemi väljatöötamiseks loodi selle aasta alguses Veterinaar- ja Toiduametis vastavasisuline töörühm. Nii töörühmas kui aruteludes erialaliitudega jõuti järeldusele, et kõige efektiivsem on muuta hetkel kehtivat süsteemi sel viisil, et ametlikke kontrollitoiminguid hakatakse edaspidi läbi viima maakondlike veterinaarkeskuste ametnike poolt. Selleks võetakse üle Eesti tööle kaheksateist veterinaariharidusega järelevalveametnikku. Alates 1. jaanuarist 2018 antakse kontrollitoimingud – karjade kontrollid, järelevalve väiketapamajades ning tõendite väljastamine – täies mahus üle järelevalveametnikele. See tähendab seda, et alates 1. jaanuarist 2018 ei pea loomapidaja oma karja mistahes tervishoiualase staatuse kinnitamise dokumendi saamiseks pöörduma mitte enam volitatud veterinaararsti, vaid maakondliku veterinaarkeskuse poole.

Samuti jääb alates 1. jaanuarist 2018 maakondlike veterinaarkeskuste korraldada TSE (näiteks nn hullu lehma tõve) seire.

Tuletame ka meelde, et loomapidaja kohustuseks on teavitada veterinaarkeskust üle 48 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse surmast, et maakondliku veterinaarkeskuse ametnik saaks tulla ja esimesel võimalusel võtta nõutava ajuproovi.

Ühesõnaga: karjade kontrollid planeeritakse riskianalüüsi alusel edaspidi maakondlikes veterinaarkeskustes ning viiakse läbi järelevalveametnike poolt. Soovime sealjuures säilitada senise töö paindlikkuse ning kindlasti on siin loomapidajate mõtted ja ettepanekud tegevuste praktilisel korraldamisel teretulnud, et üheskoos saaks käima pandud kõige optimaalsem töökorraldus. Küsimuste ja ettepanekutega võite alati ka pöörduda näiteks e-kirja teel harles.kaup@vet.agri.ee

Volitatud veterinaararstide tööks jäävad uuest aastast alates riiklike loomatauditõrje programmide põhised karjade monitooringud ja diagnostilised uuringud. Tegemist on pikalt ette planeeritavate tegevustega. Selleks võtavad volitatud veterinaararstid tulevikus ise karjade omanikega ühendust ja lepivad kokku, millal nad konkreetse karja puhul ühte või teist tüüpi uuringut tegema tulevad.  Volitatud veterinaararstide jaoks on Eesti jagatud 23 tööpiirkonnaks. Veterinaararstide töölepingud koos lisadega, mis sisaldavad juba kokkuleppeid konkreetsete karjade ja uuringute osas, on Veterinaar- ja Toiduameti poolt allkirjastamiseks valmis enne selle aasta lõppu.

Loomapidajale tähendab eelpool kirjeldatu praktikas seda, et tema hoolsus oma karja hea tervisehoiualase staatuse säilitamise ja terviseuuringute nõuetekohase läbiviimise tagamisel on endiselt äärmiselt oluline ja esmajoones loomapidaja enda kätes.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

 

Harles Kaup,
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja

 

Päise pilt: Freeimages.com