Loading... (0%)

Jaak Kastepõld: Valdade liitumine, mis tegelikult toimub?

08 juuni 2016

Oleme pikalt tegelenud parimate võimalike lahenduste otsimisega meie Lihula valla tulevikule. Ühinemisläbirääkimistel oleme silmas pidanud mõlemat – nii tulevaste valdade miinimumtingimusi kui arvestanud ka kohaliku elu ning piirkonna eripäraga.

Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld. Foto: erakogu

Kuidagi on kõlama jäänud, et me justkui tormates tuiskame Pärnu maakonda ja oleme selja keeranud ajaloolisele järjepidevusele. Tegelikkuses ei ole see nii. Lihula rajooni kadumine 1961. aastal, mil olime paljuski seotud nüüdse ühinemispiirkonnaga, ei ole ka ju mingi mägede taga asetsev asi, ja just sellest hetkest läksime me Haapsalu juhtimise alla.

Eileõhtusest ERRi uudisloost jäi mulje, nagu oleksid seekordse meie valda puudutava haldusreformi otsused juba vastu võetud. Päris nii see siiski pole, sest läbirääkimised, sealhulgas uue nime arutelu, alles käivad.

Riigireform on tulekul

Täna ei ole enam mõtet nostalgitseda maakondade teemal, sest selgelt on välja öeldud, et peale valdade ühinemisi ootab meid ees riigireform, mille käigus kaovad tänased maakonnad ja tekivad regioonid – mitu neid on, pole hetkel lõpuni selge, kuid reaalseimad arvud on neli kuni kuus.

Lähim regiooni keskus, mis hakkab olema, on Pärnu. Meie järgmiseks valikuks jääks Tallinn, kehvemal juhul ka Kuressaare. Igati loogiline ja meie ühinemispiirkonda toetav, on juba praegusel hetkel olla valmis regioonide tekkeks ja suunata suhtlus tulevase lähima ja meile ka sobivaima regiooni keskuse suunas.  Samas, ega ühinemine ei sulge ühtegi piiri ning inimestel on vaba võimalus jätkata oma liikumisi harjumuspärastes suundades.

Võimalikud variandid 

Lisaks soovin kindlasti välja tuua Läänemaa seniste otsustajate käitumise ja seni tehtud lahendused. Siis on ka aru saada, mis meil valikutes üldse oli. Selle aasta alguses tegi maavanem Neeme Suur ettepaneku, et moodustuks suur Läänemaa vald. Lihula oli selle idee tuline toetaja ja proovisime selleks teha nii palju kui võimalik, ka volikogu võttis vastu sellekohase otsuse.

Ideaalis oleksin näinud, et üheks tervikuks ühinevad kõik maavallad (ka Ridala) ja Haapsalu linn jääb eraldi (siiani käib Haapsalu domineerimine mulle kui vallajuhile otseselt hinge pihta, sest puudus tasakaal arenguvõimaluste osas maakonnas).

Ühtse Läänemaa idee lasti põhja

Kahjuks nii kiiresti, kui see Läänemaa suurvalla idee tekkis, lasti see ka põhja. Seekordne kabjahoobi andja oli Lääne-Nigula vald, eesotsas juhi Mikk Lõhmusega. Kui allakirjutanu juhtus ükskord kevadel Suur-Läänemaa ideed puudutama ja maakonnast kui tervikust rääkima, tuli Mikult vastu, et unusta maakond ja unusta see ühtehoidmine, maakonnapiir on peagi emotsionaalne pruun märk, nagu on seda tänased kihelkonnamärgid teede ääres.

Lisaks emotsionaalsele põhjalaskmisele tootis seesama Lääne-Nigula juhtkond ka väga eksliku ja vale pildi kogu Läänemaa valdade rahalisest võimekusest, tembeldades kogu Kasari jõest lõunasse jääva ala vaeseks ja saamatuks. Kõike seda saab lugeda ka meie enda maakonnalehest.
Samasugust suhtumist,  et seesugune ühinemine on mõeldamatu, tuli ka Haapsalu juhtfiguuride poolt – seega unustage Läänemaa ühtsus, seda on mõnedel vaja vaid raha taotlemiseks, edasi pole sellist asja olemas!

Nii me vaatasimegi ringi oma valla ümbruses, tegime küll veel katse, et ühineda Hanila, Lihula, Martna ja Kullamaaga, kuid seegi ei läinud läbi. Martna keeldus ja ütles, et meie suunal ei ole neil soovi ühineda, Kullamaa jäigi kolme laua taha ja seda ei saa meie aktsepteerida. Kuivõrd tingimuste täitmine sellel suunal osutus võimatuks, lõpetas Lihula kahevahel oleku Kullamaa osas eelmisel mai lõpu volikogu istungil. Ei saa olla lõputult igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke, meil on vaja reaalsete sammudega kiiresti edasi liikuda!

Uuest võimalikust Lääneranna valla nimest

Kuivõrd  haldusjaotuslikult on tekkimas täiesti uus territoorium, oleks vaja sellele ka uut nime, kus keegi ei tunneks ennast riivatuna, ja seetõttu tõsteti meie viimasel ühinemiskoosolekul Varblas see teema ka lauale.

Lääneranna nimi on paljutähenduslik ja iseloomustab meie algset Läänemaist päritolu, kirjeldab väga täpselt uue valla olemust ja on kõigile uus. Jah, ma isegi ei mõista, miks peame olema kogu aeg kinni mingis ajaloolises taagas ja ainult rõhuma meie järjepidevusele, kui reaalsuses on see kõigest sõnakõlks ja peab paika vaid üksikute hinges?

Uus vallapiir ei võta ju vanadelt kohtadelt mitte midagi ära, pigem annab juurde avarust ja mõõdet ja võimalusi. Uus ühinev vald kindlustab palju rohkem meie positsioone ja annab juurde võimalusi riigiga läbirääkimisteks, territoriaalselt oleme üks suuremaid Eestimaa tulevikuvaldu ja meie eripäraks on väga suurel hulgal puutumatut loodust. Võtkem nendest teadmistest ja sellest olukorrast maksimum, sest see on väga hea stardikoht, kust edasi liikuda.

Mis valikud Lihulal olid?

Jääda üksi, taguda vastu rindu, hüüda, et oleme lõputult truudust vanduv vald Läänemaal ja oodata kuniks vabariigi valitus meid kuhugi suunda sundliidab, sest me ise ei näe enda ümber võimalusi?

Tulemuseks oleks olnud isoleeritus ja üksiolemine ning kõige lõpuks ka tänaste vallajuhtide sõimamine, kus te siis olite, kui oli vaja otsuseid teha ja läbirääkimisi pidada? Me oleme meie kõigi jaoks kogu aeg olemas olnud, läbirääkimisi oleme pidanud mahus, mida keegi antud loo lugejatest ette ei kujuta, võimalusi on laual olnud kümneid.

Võin päris siiralt öelda, et oleme andnud maksimumi ja täna tõelisuseks saav on parim võimalik lahendus!

Jah, meie naabrid olid, on ja jäävad need, kes meil on, kuid kahjuks puudusid meil muud valikud. Üritasime, kuid ei nähtud, või ei tahetud näha, ümbrust teistmoodi. Muuseas, suur kummardus Pärnumaa valdadele, kes ei ole meid minema ajanud ega öelnud, et meie piirkonnal puudub perspektiiv. Meie suurim punane joon, mis seganud, on olnud ainult maakonna piir, muudes küsimustes on üksmeel ja koostegutsemise tahe selline, millest on ka teistel põhjust eeskuju võtta ja õppida.

Olgem ühiselt tulevikuks valmis ja ärme jää kinni mineviku emotsioonidesse, vaid ajame ühiselt Eesti asja, olles teerajajateks ja toeks kohapealsete otsuste kaudu ka meie riigi tulevase terviku suundadel.

Tulevik tuleb nagunii, kas siis meie osalusel või ilma selleta – meie valime osalemise ja valjuhäälse kaasarääkimise!

 

Jaak Kastepõld
Lihula vallavolikogu esimees

 

Päise foto: Priit Vain / Madis Veltman

Kristi Märk - post author

No other information about this author.