Loading... (0%)

Verekeskus kutsub 28. juulil toimuvale Lihula doonoripäevale

19 juuli 2016

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama järgmise nädala neljapäeval, 28. juulil kell 11.00-14.30 Lihula kultuurimajas toimuvale doonoripäevale.

„Ootame väga Lihula inimestega kohtumist, sest Lihula doonorid on selline tore ja ühtehoidev kogukond, kes igal korral on meie doonoripäevi heatujuliselt väisanud ning meie verevarusid tõhusalt täiendanud,“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Vajadus vere järgi on suviti eriti suur

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel on 19. juuli seisuga 0 ja A Rh negatiivsete veregruppide varud minimaalsed, kuna haiglate nõudlus on nende veregruppide verele olnud väga suur. See aga ei tähenda, et teiste inimeste verd poleks hetkel tarvis, sest seisud võivad muutuda iga kell.

Suvisel ajal ja eriti puhkusteperioodil jäävad verevarud madalaks, sest õnnetusi juhtub rohkem ning haigete verevajadus suurem.

„Haiglad vajavad suvel doonorite abi vahel isegi enam kui talvekuudel, sest inimesed on aktiivsemad ning õnnetusi juhtub rohkem. Meil on mitu aastat olnud juuli haiglate doonorverenõudmiste rekordkuu,“ kirjeldab Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht dr Erna Saarniit.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.

Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Terve, puhanud ja söönud

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Kas teadsite, et …

  • Veri koosneb vedelast osast ehk vereplasmast ja rakkudest. Vererakud jagunevad: punalibledeks, mille ülesanne on transportida organismis hapnikku; vereliistakuteks, mis on olulised vere hüübimisel ja valgelibledeks, mis kaitsevad organismi haigustekitajate suhtes ja mida ühelt inimeselt teisele üle ei kanta.
  • Punaliblesid kantakse üle verekaotuse korvamiseks operatsioonidel või sünnitustel, verevahetuse tegemiseks vastsündinutel ja kehvveresuse ehk aneemia puhul. Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste koostisosadega kõige sagedamini, sest erütrotsüütide puudust talub inimene üsna halvasti.
  • Vereliistakuid kantakse üle inimestele, kelle veres on neid liiga vähe või kelle trombotsüüdid ei funktsioneeri õigesti, näiteks leukeemiat põdevatele patsientidele intensiivse kemoteraapia korral. Trombokontsentraati kantakse üle ka vere- ja maksahaiguste, vähi, põletuste ja suure verekaotuse korral.
  • Plasma ülekannet on vaja hüübimishäirete korral ja massiivsete verejooksude korvamiseks. Plasma puhastamise, kontsentreerimise ja erinevate koostisosade eraldamise ehk fraktsioneerimise teel saab valmistada meditsiini tarbeks rohkem kui 20 erinevat väga tõhusat ravimit. Neid kasutatakse paljude haiguste, näiteks immuunpuudulikkuse, neuroloogiliste-, nakkus- ja autoimmuunhaiguste, südamepuudulikkuse, astma, korduvate raseduse katkemiste, veritsuste ja hemofiilia raviks.

On põnev teada ka seda, et …

Kui inimesel on A, B või 0 veregrupp, siis on tal plasmas ka antikehad, mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole.

Näiteks: kui Sina oled A veregrupiga, siis ei tohi Sulle üle kanda B veregrupi verd, sest Sul on olemas antikehad, mis võitlevad B-antigeeni vastu. Kui oled 0 veregrupiga inimene, on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui ka B antigeeni vastu.

Kui inimesel on AB-veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki AB veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib AB-veregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks.

0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib aga nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele.