Kodukant Läänemaa muutis LEADER strateegiat

Kodukant Läänemaa üldkoosolek otsustas muuta LEADER strateegiat aastateks 2014-2020+. Muudetud kujul strateegiale oodatakse heakskiitu Maaeluministeeriumilt.  2018 aastaks planeeritud taotlusvoorude väljakuulutamisega alustatakse veebruaris.

22. jaanuaril toimunud Kodukant Läänemaa üldkoosolekul võeti vastu Kodukant Läänemaa strateegia 2014-2020+ muudatused. Strateegia muudatuste sisseviimine sai alguse peale eelmise aasta taotlusvoorusid, kui tekkis arutelu, kuidas jagada maapiirkonnas LEADER toetust viisil, mis garanteerib, et rahastuse saaksid vaid kvaliteetsed ja head projektid.

Kodukant Läänemaa juhatuse esimees Merle Mäesalu sõnas muudatusi kommenteerides, et LEADER toetusi peaksid saama projektid, mis omavad maapiirkonnale märkimisväärset mõju ja annaksid tõuke arenguks.

“Kodukant Läänemaa on maakonna suurim arendusorganisatsioon, millel on reaalne võimalus rahaliselt toetada maapiirkonna ettevõtteid ja kodanikuühiskonda,” ütles Mäesalu. “Vastutus on suur ja jälgime hoolega, et rahastus läheks õigesse kohta. See tähendab ühtlasi, et peame jooksvalt lahendama taotlusvoorudes esilekerkivaid kitsaskohti. Seetõttu on ka muudatused strateegias vajalikud.”

Kodukant Läänemaa LEADER projektijuht Kaja Karlson andis ülevaate muudatustest, mis puudutavad taotlejaid juba järgmistes taotlusvoorudes. “Tehnilist laadi muudatused puudutavad haldusreformijärgset olukorda. Kui haldusreformijärgselt on maakond väiksem kui varem, siis Kodukandi jaoks on tegevuspiirkond jätkuvalt vanades Läänemaa piirides. Taotlejad, kes teevad oma investeeringuid või tegevusi endiste Hanila ja Lihula valla territooriumitel, saavad jätkuvalt tulla taotlema Läänemaa Leader voorudest.”

Lisaks toimuvad muudatused meetmetes. Alates sellest aastast saab toetust taotleda kahest, ettevõtluse ja elukeskkonna parendamise, meetmest. “Taotlemise peaks see muudatus selgemaks tegema – kõik saavad ühtsetel alustel projektitaotlusi esitada ning hindamiskomisjoni ülesandeks jääb välja sõeluda parimad projektid. Hindamiskomisjoni abistamiseks selle vastutusrikka ülesande täitmiseks oleme ka kohendanud hindamiskriteeriumeid ja taotlusega esitatavaid dokumente,” sõnas Karlson.

Muudetud kujul Kodukant Läänemaa strateegiaga saab tutvuda Kodukant Läänemaa kodulehel www.kklm.ee.

 

Lisainfo ja küsimused: Kaja Karlson +372 5817 0479 või kaja.karlson@kklm.ee

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu avab LEADER taotlusvooru

19. märtsi kella 8 kuni 23. märtsi kella 16 saavad projektitoetust taotleda haldusreformi eelselt MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLPK) tegevuspiirkonda kuulunud KOV-id ja vähemalt kuus kuud PLPK tegevuspiirkonnas tegutsenud MTÜ-d, SA-d, mikroettevõtjad.

PLPK LEADER tegevuspiirkond on endised Audru, Häädemeeste, Kihnu, Koonga, Saarde, Sauga, Tahkuranna, Tõstamaa, Varbla valla territooriumid.

Projektitaotleja peab uue e-pria www.pria.ee kaudu projektitoetuse taotluse esitamisel kinni pidama taotlusvooru tähtaegadest, kellaaegadest ja esitama kõik nõutavad dokumendid.

Palume tutvuda PRIA kodulehel LEADER meetme ja PLPK kodulehel www.plp.ee meetmetega, sh PLPK poolt nõutavate lisadokumentidega.

PLPK infopäevad

  • Tahku Tares (Häädemeeste, Tahkuranna piirkond) kolmapäeval, 13. veebruaril algusega kell 17.00
  • Kilingi-Nõmme Klubis (Saarde piirkond) teisipäeval, 14. veebruaril algusega kell 17.00
  • Tõstamaa rahvamajas (Tõstamaa, Varbla piirkond) esmaspäeval, 19. veebruaril algusega kell 17.00
  • Kihnu rahvamajas teisipäeval, 20. veebruaril algusega kell 11.00
  • Audru Koolis PLPK büroos (Sauga, Audru, Koonga  piirkond) teisipäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00

Iga huviline võib valida infopäeval osalemiseks sobiva aja ja koha. Lisaks nõustamise võimalus PLPK büroos tööpäeviti kokkuleppel.

Meetmed

Leader projektitoetust saab taotleda järgmistest PLPK meetmetest:

  • Meede 1 – Ettevõtluse arendamine ja mitmekesistamine
    • Taotlejaks saavad olla KOV-d, vähemalt kuus kuud tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad, ettevõtjate MTÜ-d (üle 50% ettevõtjad)
    • Maksimaalne toetus 50 000 eurot
    • Toetus kuni 60%, omaosalus vähemalt 40%
  • Meede 2 – Aktiivne kogukond
    • Taotlejaks saavad olla KOV-d, vähemalt kuus kuud tegevuspiirkonnas tegutsevad MTÜ-d, SA-d
    • Maksimaalne toetus 30 000 eurot
    • Toetus kuni 90% (taristul kuni 60%), omaosalus vähemalt 10 % (taristul vähemalt 40%)

Lisainfo +372 433 1053 ja +372 509 2261 või plpparnu@gmail.com

Alates jaanuarist tõuseb Lääneranna valla lasteaiaõpetaja töötasu

Neljapäeval, 18. jaanuaril toimunud Lääneranna Vallavolikogu istungil kehtestati Lääneranna valla koolieelses lasteasutuses töötava lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 978 eurot kuus.

Eelmise aasta septembris kinnitas Vabariigi Valitsus määruse, mille kohaselt jagab riik täiendavat toetust nendele omavalitsustele, kes viivad lasteaiaõpetaja palga alammäära riigi kehtestatud suhtele õpetajate palgast. Omavalitsusüksusele antakse toetust juhul, kui tema vastaval aastal kehtiv lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast, mis on käesoleval aastal 978 eurot.

 

Kristina Kukk,
Avalike suhete spetsialist

 

Foto: Pixabay

Tööpakkumised: Lääneranna Vallavalitsus võtab teenistusse kolm spetsialisti

Lääneranna Vallavalitsus võtab teenistusse ehitusspetsialisti, haridus- ja kultuuritöö spetsialisti ning lastehoolekande spetsialisti. Kandideerimise tähtaeg on 5. jaanuar 2018.

Ehitusspetsialist

Ametikoha põhieesmärk on ehitusseadustiku ja muude ehitusalaste õigusaktide nõuete täitmise tagamine Lääneranna vallas.

Peamised ülesanded: ehitusprojektide, ehitus- ja kasutusloa taotluste menetlemise korraldamine ning vastavate lubade väljastamine; ehitus- ja kasutusteatiste menetlemine; ehitusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine ja ehitusprojektide kooskõlastamiste korraldamine; ehitusalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamine; projekteerimistingimuste taotluste menetluse korraldamine ja vastavate eelnõude väljatöötamine; valla omanduses ja kasutuses oleva vara parendamiseks vajalike ehitusööde mahtude kalkuleerimine ja vajadusel riigihanke hankedokumentatsiooni koostamine; kodanike vastuvõtu korraldamine ja ehitusalane nõustamine; valla arengukava ja üldplaneeringu väljatöötamisel osalemine; ehitisregistri pidamine.

Lisainfot leiate Töötukassa veebilehelt: Ehitusspetsialist

Haridus- ja kultuuritöö spetsialist

Ametikoha põhieesmärk on Lääneranna valla haridus- ja kultuurialase töö koordineerimine ja selle kvaliteetse toimimise tagamine ning valdkondade arengusuundade kavandamine.

Peamised ülesanded: Lääneranna valla üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ning huvikoolide tegevuse koordineerimine ning nende nõustamine hariduskorralduslikes küsimustes; valla haridusvaldkonna analüüsimine ja arengusuundade väljatöötamise koordineerimine; valla haridusasutuste omavahelise ja organisatsioonide koostöö loomine ja arendamine haridusalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; koolikohustuslike laste üle arvestuse pidamine ja koolikohustuse täitmise jälgimine ning probleemküsimuste lahendamine; ülevallaliste haridusürituste koordineerimine ja vajadusel korraldamine.

Kultuuritöö põhiülesanneteks on kultuuriasutuste tegevuse koordineerimine ja osalemine kultuuripoliitika väljatöötamise protsessis, kultuurivaldkonna tegevuse analüüsimine, osalemine valla ja maakondlike kultuuriürituste ja -projektide korraldamises ning uute kultuuriprojektide algatamisel; oma valdkonna õigusaktide eelnõude väljatöötamine; mittetulundusühingute ja külaseltside nõustamine ja ühistegevuse koordineerimine.

Lisainfot leiate Töötukassa veebilehelt: Haridus- ja kultuuritöö spetsialist

Lastehoolekande spetsialist

Ametikoha peamised ülesanded: sotsiaalnõustamine, peredega juhtumipõhise töö ja asutustega võrgustikutöö kavandamine, korraldamine ja juhtimine, abivajaduse hindamisel tuginev toetuste määramine ning teenustele suunamine, lastekaitsetöö korraldamine, vanemliku hoolitsuseta laste kaitse ja nendele abi tagamine Lääneranna vallas, laste õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine.

Lisainfot leiate Töötukassa veebilehelt: Lastehoolekande spetsialist

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid palume esitada hiljemalt 5. jaanuaril 2018 Lääneranna Vallavalitsusele aadressil Jaama 1, Lihula linn, Pärnu maakond, 90302 või e-posti aadressil vallavalitsus@laaneranna.ee

 

 

Päise pilt: Freeimages.com

Lihula Vallavalitsus müüb avalikul enampakkumisel 3-toalise korteri

Lihula Vallavalitsus müüb avalikul enampakkumisel 3-toalise korteri aadressiga Aia tn 2-2, Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnumaa. Omandi alghind on 800 eurot, oksjon kestab 17. jaanuarini 2018.

Korteriomand paikneb 2-korruselises 4 korteriga elamu eslimesel korrusel. Korteri reaalosa pind on 49,5 m2. Sees on kohtküte: pliit ja ahi. Korter on rahuldavas seisukorras, kuid vajab sanitaarremonti. Korterisse jääb sisse seksioonkapp ja pehme mööbli komplekt. Elamu asub linna peatänava ääres, lähistel lasteaed, kultuurimaja, mõis, kauplused, kool ja muud teenindusasutused.

Objektiga saab tutvuda tööpäevadel vahemikus 10:00-15:00 etteteatamisega tel 472 3639 või vallavalitsus@lihula.ee

Oksjon on üleval osta.ee portaalis ning sellega saab lähemalt tutvuda SIIT

Uuest aastast muutub toimetulekutoetus paindlikumaks ja kehtestatakse matusetoetus

Riigikogus võeti vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega tehakse toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ning soodustatakse toetuste saajate naasmist tööturule.

Toimetulekupiir on tuleval aastal 140 eurot. Ühtlasi toetab riik matuste korraldamist kõigi lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

Alates 2018. aastast tõuseb toimetulekupiir seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajaduspõhisest peretoetusest ning selle asemel tõstetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2 kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus. Toimetulekutoetust saab taotleda kogu kuu vältel ehk loobutakse nõudest, mille kohaselt on seni tulnud taotlus toimetulekutoetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu 20. kuupäeval. Kohalikel omavalitsustel tekib rohkem õigusi otsustamaks, millised tulud võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta.

Seadusemuudatuste jõustumisega taaskehtestatakse matusetoetus, millega riik toetab matuste korraldamist kõigi lahkunute puhul 250 euro ulatuses. Matusetoetuse määramine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse. Riigieelarvest matuste korraldamiseks eraldatavaid vahendeid on kohalikel omavalitsustel võimalik lisaks matusetoetuse maksmisele kasutada ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste kulude katmiseks.

Alates 2018. aastast luuakse uus ravimikulutuste hüvitamise kord. Loodav süsteem muudab retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks ja on patsiendile mugavam, kuna hüvitis arvutatakse ostusummalt apteegis ravimi ostmisel.

Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot on kavas maksta täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel.

Loe täisartikleid Sotsiaalministeeriumi veebilehelt.

Lääneranna vallavalitsus võtab teenistusse abivallavanema

Lääneranna Vallavalitsus võtab alates 01.01.2018 teenistusse abivallavanema.

Abivallavanem on juhtide teenistusgruppi kuuluv ametnik, kelle peamiseks teenistusülesandeks on vallavalitsuse kui ametiasutuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna strateegiline juhtimine.

Kandidaadilt eeldame:

  • vastavust “Avaliku teenistuse seaduses” sätestatud tingimustele
  • kõrgharidust sotsiaalteaduste valdkonnas
  • head eesti keele oskust
  • head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust
  • korrektsust ja täpsust asjaajamises
  • oskust kasutada tööks vajalikke arvutiprogramme
  • head suhtlemisoskust ja organiseerimisvõimet
  • oskust töötada nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena
  • vähemalt kolmeaastane juhtimisalane kogemus

Kasuks tuleb töökogemus avalikus teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või ametikoha töövaldkonnas.

Omalt poolt pakume:

  • huvitavat ja vastutusrikast tööd
  • konkurentsivõimelist töötasu
  • enesearengu võimalusi

Avaldus/motivatsioonikiri, CV ja haridust tõendava dokumendi koopia palume saata hiljemalt 25. detsembriks 2017 Lääneranna Vallavalitsuse aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond või e-postiga vallavalitsus@laaneranna.ee.

Lisainfo: vallavanem Mikk Pikkmets +372 5656 4974 või mikk.pikkmets@laaneranna.ee

 

 


Päise pilt: Freeimages.com

Kodukant Läänemaa pakub tööd kohaliku toidu spetsialistile

Kodukant Läänemaa pakub tööd spetsialistile, kelle ülesandeks on Läänemaa kohaliku toidu võrgustiku eestvedamine, LEADER koostööprojekti „Kohalik toit kättesaadavaks“ tegevuste elluviimine, Läänemaa piirkonnas toodetud toidu tutvustamine ning uute kohaliku toidu teemaliste projektide algatamine ja eestvedamine.

Kandideerijalt eeldatakse:

  • Soovi panustada piirkonna arengusse ja olla toeks kohaliku toidu tootmise- või töötlemisega tegelevatele ettevõtetele
  • Kogemust toidutootmise, – töötlemise või toitlustuse valdkonnas
  • Initsiatiivikust ja järjekindlust
  • Süsteemsust ja organiseerimisoskusi
  • Avaliku sektori toimimispõhimõtete, s.h. avalike hangete korralduse põhimõtete tundmist
  • Läbirääkimisoskusi ja turunduskogemust
  • Eesti ja inglise keele valdamist, vene keele oskus on plussiks
  • Varasemat projektide kirjutamise kogemust
  • Projektimeeskonna ja võrgustike juhtimise võimekust

Omalt poolt pakutakse:

  • Paindlikke töötamise tingimusi
  • Lepingulist koostöösuhet (käsundus- või töövõtulepingu alusel)
  • Mitmekülgseid ja põnevaid ülesandeid ning palju uusi kontakte
  • Sõbralikku ja toetavat meeskonda

Huvi korral oodatakse projektijuhi kogemuste kirjeldust, avaldust/motivatsioonikirja ja töötasu soovi hiljemalt 22.12.2017 aadressile laaneliider@kklm.ee

Projektijuhiga sõlmitakse tähtajaline leping kuni 31.12.2018 (lepingu kestvus orienteeruvalt 12 kuud). Poolte kokkuleppel ja võimalusel on võimalik koostöösuhte pikendamine.

 

Lisainfo: MTÜ Kodukant Läänemaa LEADER projektijuht Kaja Karlson kaja.karlson@kklm.ee või +372 5817 0479

Läänemaa Rannakalanduse Selts kuulutab välja projektitoetuste taotlusvooru

MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts kuulutab välja EMKF meetme “Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine” 2018 aasta taotlusvooru.

Projektitoetuste taotlusi võetakse vastu järgmistes tegevussuundades:

  • Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine. Toetusvahendite maht 135 294€
  • Kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine. Toetusvahendite maht 148 623€
  • Majandustegevuste mitmekesistamine. Toetusvahendite maht 122 103€
  • Kalavarude taastootmine ja kudealade taastamine. Toetusvahendite maht 54 087€
  • Kalandus/merendustraditsioonide edendamine ja sotsiaalse heaolu edendamine. Toetusvahendite maht 48 404€

Projektitoetuste taotlusi võetakse vastu 5.-9. veebruarini 2018:

  • Paberkandjal
    • MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi kontoris aadressil Haapsalu Nurme 2 tööpäeviti kell 9-16
  • Posti teel
    • Aadressil Haapsalu 90501 Nurme 2
    • Postiga saadetud taotlused peavad kandma hiljemalt 9. veebruari postitemplit
  • Digitaalselt allkirjastatud
    • e-posti aadressile info@lrs.ee
    • Digitaalselt allkirjastatud taotlusi võetakse vastu kuni 9. veebruari kella 19.00-ni

Taotlusvormid leiab ühingu koduleheküljelt alajaotusest taotlusvormid ja nõutavad dokumendid või PRIA koduleheküljelt

Täpsem info taotlemise tingimuste kohta www.lrs.ee

 

 

Päise pilt: Freeimages.com


	

Sissetulekud hakkavad mõjutama maksuvaba tulu suurust

2018. aastal muutuvad oluliselt maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted.

Seni kehtib kõigile füüsilistele isikutele aastas üks kindel maksuvaba tulu määr (2017 a on see 2160 eurot ehk 180 eurot kuus), lisaks täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018 aastast hakkab üldine maksuvaba tulu määr olema 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus, täiendavat  maksuvaba tulu pensionitele ja tööõnnetushüvitistele enam ei ole.

Maksuvaba tulu 2018


Tulude suurus ja maksuvaba tulu 2018 aastal

2018 aastast hakkab maksuvaba tulu summa  sõltuma isiku aastatulu suurusest ning võib olla väga erinev.

Inimestele, kelle tulu on alla 14 400 euro aastas (alla 1200 euro kuus), on ette nähtud maksimaalne maksuvaba tulu  6000 eurot aastas (500 eurot kuus).
Kõigile inimestele,  kelle tulud jäävad vahemikku 14 400 – 25 200 eurot aastas (1200-2100 eurot kuus), leitakse personaalne maksuvaba tulu valemi alusel. Aastase maksuvaba tulu valem:  6000-6000/10800 x (aastatulu summa – 14400).

Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 15 600 eurot maksuvaba tulu 5333 eurot järgmiselt:
1. 15 600 – 14 400 = 1200
2. 6000 ÷ 10 800 = 0,55556
3. 0,55556 × 1200 = 666,67
4. 6000 – 666,67 = 5333,33 eurot

Inimestele, kelle tulu on üle 25 200 euro aastas (üle 2100 euro kuus), ei ole maksuvaba tulu ette nähtud.

Aastatulu

Maksuvaba tulu summa arvutamisel võetakse aluseks kõik aasta jooksul saadud tulumaksuga maksustatavad tulud.  Aastatuluna arvestatakse  palk, preemia, puhkusetasu (sh täiendavad lisapuhkused), juhatuse liikme tasu, võlaõiguslike lepingute alusel saadud tasud, vanemahüvitis, haigushüvitis, pension (vanaduspension, töövõimetuspension, eripensionid, toitjakaotuspension), maksustatav toetus (nt PRIA poolt makstav pindalatoetus), ettevõtlustulu, välismaalt saadud tulu, kasu vara võõrandamisest (metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müük, kinnisasjade müük, väärtpaberite müük), rendi- ja üüritulu, intress, maksustatav stipendium, jne., samuti dividendid ja muud osakapitali väljamaksed, millelt maksab tulumaksu ära äriühing.

Aastatuluna ei võeta arvesse maksuvabasid tulusid nt eluaseme müük, omandireformi käigus tagastatud vara müük, kasutatud asjade müük (sh auto), maksuvaba stipendium, maksuvabad toetused (lastetoetus, toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, töövõimetoetus), elatis, lähetuse päevaraha jms.

Uus maksuarvestuse süsteem eeldab, et iga inimene ise peaks senisest rohkem juba aasta kestel  pöörama tähelepanu sellele, milliseks kujuneb tema aastane tulu ja kuidas see mõjutab tema poolt makstavat tulumaksu.

Et tulusid deklareerima asudes oleks vähem üllatusi, peaksid inimesed juba 2017 a lõpus mõtlema läbi oma järgmise aasta igakuised tulud ning võimalikud muud tulud (metsa müük, väärtpaberid, dividendid, PRIA toetus, üüritulud jmt) ning tegema  eeldatava aastatulu põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu kohta.

Maksuvaba tulu avaldus

Aasta kestel rakendatakse maksuvaba tulu kuupõhiselt tulumaksu kinnipidaja (väljamakse tegija) poolt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt brutotöötasu (arvestatud töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse) või muu väljamakse brutosumma suurusele.

Väljamakse tegijal on õigus rakendada maksuvaba tulu ainult siis, kui inimene on esitanud vastava avalduse.  Maksuvaba tulu saab rakendada ainult üks tulumaksu kinnipidaja, taoline põhimõte kehtib ka praegu. Inimestel, kes töötavad mitmes töökohas või kes töötavad ja saavad pensioni, tuleb teha valik, kellele maksuvaba tulu avaldus esitada.

Soovitav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Vajadusel saab aasta jooksul avalduse tagasi võtta või muuta avaldusel olevat maksuvaba tulu summat. Maksuvaba tulu summat võib muuta üks kord kuus, kuid igakuiselt avalduste esitamine ei ole mõttekas.

  • Kui aastatulu on kuni 14 400 eurot (kuus kuni 1200 eurot) või aastatulu on suurem, aga ainult üks väljamaksete tegija ja muid tulusid ei ole ette näha võib esitada avalduse kuhu on märgitud „arvestada maksuvaba tulu”.

Sellise avalduse korral arvestab väljamakse tegija maksuvaba tulu seadusejärgses määras. Maksimaalne maksuvaba tulu kuus 500 eurot ning seda saab arvesse võtta kuni 1200 eurose tulu puhul. Nendele, kelle tulu on üle 2100 euro kuus, ei ole maksuvaba tulu üldse ette nähtud. Kui sissetulekud  on kuus 1200 – 2100 eurot, siis arvutatakse maksuvaba tulu valemi järgi: 500 – 500 ÷ 900 x (väljamakse -1200). Mida suurem on tulu, seda väiksemat   maksuvaba tulu saab rakendada, nt 1300 eurose töötasu puhul on maksuvaba 444,44 eurot kuus, 1500 eurose töötasu puhul 333,33 eurot jne.

Seni esitatud avaldused maksuvaba tulu rakendamiseks jäävad kehtima ning väljamaksete tegijad (tööandjad, Sotsiaalkindlustusamet), kellele need avaldused on esitatud, arvestavad tulumaksu kinnipidamisel seadusejärgse maksimaalse maksuvaba tuluga. Silmas tuleb pidada aga seda, et tulumaksu kinnipidaja saab arvestada üksnes tema enda poolt tehtavate väljamaksetega, inimese teisi sissetulekuid ta ei tea ja nii võib tekkida olukord, kus järgmisel aastal tuleb inimesel tulumaksu juurde maksta.

  • Kui  sissetulekuid on erinevatest allikatest ning tulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot aastas (1200 kuni 2100 eurot kuus), siis peaks esitama avalduse, kus on näidatud konkreetne maksuvaba tulu summa.

Näiteks saab brutotöötasu 800 eurot kuus ning pensioni 500 eurot kuus, tulud kuus on 1300 eurot.  Olenemata sellest, kummale väljamakse tegijale ta on varasemalt maksuvaba tulu avalduse esitanud, peaks ta tegema uue avalduse, milles näidata maksuvaba tulu summaks maksimaalselt 444 eurot. Kui juba esitatud avaldust mitte muuta, siis saab väljamakse tegija rakendada 500 eurost maksuvaba tulu. Töötaja aastatulu kokku on aga suurem kui 14 400 eurot, seega temale ettenähtud maksuvaba tulu ei ole mitte  6000 eurot vaid 5333,33 aastas. ja tuludeklaratsiooni alusel tuleks järgmisel aastal tulumaksu juurde maksta. Kui ta teab, et saab aasta jooksul veel lisaks maksustatavaid tulusid (nt üüritulu või PRIA-st ühtse pindalatoetust), siis tuleks ka see tulu maksuvaba tulu rakendamise avalduses arvesse võtta.

Aasta lõpliku maksuvaba tulu kujunemist hakkavad mõjutama ka dividendid. Näiteks, töötasu- ja/või juhatuse liikme tasu aastas kokku 12 000 eurot, dividendid 5000 eurot. Aasta tuluga 17000 eurot on ettenähtud maksuvaba tulu 4555 eurot. Kui aasta jooksul arvestati maksuvaba 500 kuus, siis tuludeklaratsioonis tuleb töötasu pealt tulumaksu juurde maksta.

  • Kui  kuusissetulekud lähenevad 2100 eurole või ületavad seda, peaks esitama avalduse, et maksuvaba tulu üldse ei rakendataks. 

Sellise avalduse esitamine tuleb kasuks ka neile, kelle aastatulu on keeruline prognoosida või kellel on plaanis teha vara võõrandamise tehinguid ning aastatulu võib tulla suurem kui 25 200 eurot.

Näiteks kui inimene, kes saab 2018 a brutotöötasu 800 eurot kuus, müüb vara (kinnistu  või metsamaterjal) ja saab kasu  summas 20 000, seega on tema  aastatulu kokku  29 600 eurot ning maksuvaba tulu 0 eurot. Kui sellise tehingu toimumine on juba ette teada, siis on soovitav esitada avaldus üldse mitte maksuvaba tulu rakendada. Kui tulu saamine ei olnud ette teada, siis võiks aasta kestel maksuvaba tulu arvestamise avalduse tagasi võtta, et hiljem tuludeklaratsiooni alusel makstav summa oleks väiksem.

Inimese lõplik  maksuvaba tulu suurus selgub järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel. Igakuine maksuarvestus ei anna enam kõigil juhtudel sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.

Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.

Maksu- ja Tolliamet loob E-maksuametisse uue lahenduse „Minu sissetulekud”, et inimesed saaksid olla kursis oma maksuvaba tulu kasutamisega ja võimaliku täiendava maksukohustusega, mis tuludeklaratsiooni alusel tekib. Praegu on võimalik väljamakseid ja maksuvaba tulu kasutamist näha e-maksuameti/e-tolli rubriigist „Töötamine ja väljamaksed” > „TSD koondandmed” > „Väljamaksete andmete vaatamine.

Teavet muudatustest ning muud maksualast infot leiab Maksu- ja Tolliameti veebilehelt  www.emta.ee/et/eraklient.

Kristiina Ase
teenindusosakonna Haapsalu büroojuht

EMTA

 

Päise pilt: freeimages.com