Loading... (0%)

Katrin Veek: mitte lõpp, vaid millegi uue algus

12 august 2015

Mul on selline tunne nagu ma olekski päriselt ajakirjanik, aga seda siiski ainult üheks päevaks. Kibelen kogu aeg midagi kirjutama ja kui mul tekib paus, on kohe vajadus avada uus tekstidokument ja lasta sõrmedel tööd teha.

KristiMa tahtsin tänasel rahvusvahelisel noortepäeval, kui Lihula Teataja jaoks lugusid kirjutame, väga kedagi intervjeerida, kuid ma ei teadnud, kellest või millest kirjutada. Järsku torkas mulle pähe idee, mille kõva häälega välja käisin. Kõik olid nõus ja siin see on.

Oiii, selle intervjuu üle on mul siiralt hea meel! Ma kohe ootan ja ootan ja ootan.
Ma saan teha intervjuu Kristi Märki endaga.

Inimesega, kes on kõige selle taga, et me täna niisuguse võimaluse osaliseks saime!

Tänu temale saan ma siin praegu istuda ja seda kõike kirjutada, aga olgu, ma ei teegi praegu pikemalt, vaid asun asja kallale.

Intervjueerimisel on mulle suureks abiks ka Erik Mikkus ja Svea Stahlman.

 

Kuidas tulid mõttele kasutada rahvusvahelist noortepäeva noorte ajakirjandusse kaasamise võtmes?

Kuna ma tean, kui tugev on Lihula koolilehe “Tikker” toimetus ja kuna Lihula Teataja lugejate arv on praegu iga päevaga kasvamas, on noorte kaasamine ning teile niisuguse võimaluse pakkumine miski, mis mul juba mõnda aega mõttes olnud.
Täna, rahvusvahelisel noortepäeval, kus selle aasta alateemaks noorte kaasamine kogukonna tegemistes, tundus mõistlik need kaks asja kuidagi ära ühendada. Seda enam, et eelmisel nädalal sattusin kokku Valli Ostiga, kes, ilma et ta minu mõtetest teadlik oleks, pakkus välja, et koolilehe noored ajakirjanikud võiksid Lihula Teataja juures kätt proovida.

Mõeldud-tehtud.
Kogu see ettevõtmine kujunes hästi loomulikult ja lihtsalt, sest te ise tulite selle ideega esimesest hetkest alates niivõrd hästi kaasa.

Oled palju rääkinud sellest, et Sulle meeldib noortega töötada. Mis Sind selle juures kõige enam paelub?

Ei tea jah, kuidas ma, mida iganes teen või kuhu lähen, varem või hiljem alati noorte teemani jõuan.

Mis mind seejuures kõige rohkem paelub? Minuga kipub olema nii, et näen igas inimeses, eriti noores, kes alles oma võimeid ja piire avastamas, meeletut potentsiaali ning kui ma saan omalt poolt luua võimalusi, kuidas aidata sel potentsiaalil avalduda, siis see ongi see, mis mind paelub. Niisuguses rollis olemine on ülim au ja privileeg.

Üks tähenduslikumaid perioode mu elus on see aeg, mil olin Lihula koolis inglise keele õpetaja ja klassijuhataja, kuigi ma pole siiani kindel, kes keda rohkem õpetas.

Haapsalus elades olid Sa ka noorsootöötaja, on Sul sellest ajast mõni põnev lugu rääkida?

Lugusid oleks palju, sest see oli hästi huvitav ja arendav eluetapp, kuid toon ühe hästi konkreetse näite, illustreerimaks seda, mida noorsootöö oma olemuselt minu jaoks tähendab.
Läksime kahe 15 aastase noorega Soome kontaktide loomise seminarile. Seal said nad tuttavaks 25 riigi esindajatega ning leidsid koostööpartnerid, kellega koos kirjutasid noortevahetuse projekti, mis viis kogu selle seltskonna Bulgaariasse.
Üks asi on üldine enesekindlus ja julgus võõrkeelt rääkida, mis läbi niisuguste kogemuste tuleb, kuid teine, mitte vähem olulisem, on ka reaalne ettevõtlikkus ning mõttelend, mis seeläbi tuule tiibadesse saab.

Praeguseks, kaks aastat hiljem, on üks nendest noortest, Berta Valdma, eelmise aasta Läänemaa “Aasta noore” tiitli omanik, mitme minifirma looja ja keegi, kes on hetkel Norras noorte liidrite koolitusel. Kusjuures, samale koolitusele õnnestus meil saata ka Heini Heinlaid. Loodan, et Heini saab sealt nii tänuväärseid kogemusi kui ka põnevaid uusi kontakte tulevikuks.

Teine noor, kelle jaoks oli paari aasta tagune Soome koostööseminar tänuväärseks hüppelauaks, on Karel Nappus, kes praeguseks veab koos Markus Lemberi ja Rudolf-Gustav Hanniga Levidera E-muusikakooli ning on hetkel Ameerikas seminaril.

Asi ei ole nendes konkreetsetes noortes, vaid selles teemas üleüldiselt. Selles, et kõik suured asjad saavad alguse väikestest ning selles, et läbi noorsootöö, eriti läbi rahvusvahelise noorsootöö, saab seda arengut oluliselt kiirendada.

Samas, kindlasti saab sisulisi ning tähenduslikke asju, mis annavad noortele hindamatu kogemuse, teha ka siinsamas kohalikul tasandil ja ses osas teeb Lihula gümnaasium hästi tänuväärset tööd. Kevadine Lihula koolinoorte Eurovisoon on vaid üks näide.

 

Lihula valla Facebooki lehekülge ja Lihula Teataja portaali vaadates tekib kindlasti küsimus, kuidas kõike seda teha jõuad? Kas on ka hetki, mil on tunne, et enam üldse ei jaksa?


Lihula vallas töötamine on minu jaoks üheaegselt hobi, hasart ning töö. Minu meelest on see, mis praegu Lihulas toimub, imetlust väärt. Võimalus selle koha arengule kaasa aidata on väljakutse, mille nimel hetkel igapäevaselt panustan.

Vastates küsimusele, et kas vahest on tunne, et enam üldse ei jaksa, siis jah, muidugi on ning mõnikord ei jaksagi. Alustasime ju Lihula Teataja uudisteportaaliga kaks kuud tagasi täiesti nullist ja loogiline, et iga uue asja käivitamine võtab tavapärasest rohkem aega ning energiat. Seda enam, et lisaks on mul ju veel igasugu muud jooksvad ülesanded ning realiseerimist vajavad ideesähvatused.

Teisalt olen seda praegust poolt aastat, mil olen Lihulas tagasi olnud, võtnud teadlikult kui uute asjade käivitamise ja ideedele hoogu andmise perioodi, mis on minu enda vaba valik, soov ja tahe. 
Eks ma annan endale samas aru ka sellest, et väga pikalt niimoodi rabeleda ei jõua, kuid üldjuhul on nii, et tulemused on seda pingutust väärt.
Olen hästi seda usku, et sageli on üks lisasamm see, mis võib väga palju muuta, ja ka Lihula kontekst on seda kinnitanud.

Kindlasti on kõik märganud, et Lihula on Sinu jaoks tähtis ja eriline koht. Kuid mida näed Sa selles vallas sellist, mida mujal ei ole? Mis muudab selle koha Sulle nii südamelähedaseks?

Kuigi olen palju aastaid eemal olnud, on siin minu kodu, on kogu aeg olnud. Ja mis veel olulisem, siin on inimesed, kelle käekäik mulle väga-väga korda läheb.
Lisaks, mis seal salata, praegu on tekkinud sportlik hasart ka professionaalses mõttes, et milleks me siin Lihulas siis hetkel ikkagi võimelised oleme?

Kui ma 2005. aastal ülikooli lõpetasin, oli minu lõputöö teemaks “Lihula mälestusmärgi juhtum avaliku arutelu objektina” ning üheks uurimise teemaks Lihula kuvand vabariiklikus meedias. Ütleme nii, et üldjuhul oli see pilt, mis Lihulast loodi, pigem vildakas ja mitte kuigi positiivne.
Õppejõud Peeter Vihalemm, kes oli ühtlasi ka minu lõputöö juhendaja, ja Marju Lauristin alatihti, peale järjekordse uudise lugemist, küsisid: “No, räägi, mis teil seal Lihulas jälle toimub?”

Olla praegu, 10 aastat hiljem, selles rollis, et saan ise igapäevaselt kaasa aidata, et need teated ja sõnumid, mida Lihula nö avalikku ruumi välja saadab, näitaksid siinsete inimeste ja ettevõtmiste tõelist sisu, on nii mõneski mõnes unikaalne olukord, mis mind väga kõnetab.

Mis siin Lihulas on, mida mujal ei ole? Hetkel on siin igal tasandil selline koos tegutsemise energia ja sünergia, mida on mujalt raske leida.

Lihula Teataja noortepäeva toimetuse loomisega noorte kaasamine ühiskonna tegemistesse on märkimisväärne ja huvitav. Mida see päev Sulle endale andnud on?

See päev on andnud kinnitust minu sisetundele, et Lihula gümnaasiumi ajalehe “Tikker” toimetuse ja valla uudisteportaali Lihula Teataja koostöös sünnivad imelised ja võimsad asjad.
See, et Lihula Teataja, mis sai mõned päevad tagasi alles kaks kuud vanaks, ületas täna taas oma päevase lugejate rekordi ja see, kuidas kogukond teie kirjutatud lugudele kaasa elab, näitab, et oleme õigel teel.

Samas, numbrid numbriteks, need ei ole esmatähtsad. Minu meelest on niisuguse ettevõtmise kõige suurem väärtus see kvaliteetaeg, mis me koos veetsime ning see, et õppisime, selleks ühiselt pingutades,  oma algselt seatud eesmärkide suunas liikuma.
See, kui kell on õhtul kümme läbi ning oleme praeguseks peaaegu 12 tundi ninapidi koos olnud ja pingsalt töötanud, kuid te ei kibele ikka veel koju, on vist hea näitaja. Täna oli hästi tore päev, mida võiks millalgi tulevikus vabalt korrata.

Ühesõnaga, olen kindel, et see siin ei ole lõpp, vaid pigem millegi uue algus!

 

Selle laua taga istuda ja lihtsalt küsida, vastata, naerda oli võimas!
Ausalt, see on nii lahe, et mul oli võimalus intervjeerida sellist inimest nagu Kristi Märk seda on.

Ning nüüd on see koht, kus me kõik võime teda tänada ja öelda talle SUUUUR SUUUUR AITÄH!
Kindlasti nõustuvad minuga ka Svea ja Erik, kui täname Kristit selle kõige eest, mida ta meie jaoks teinud on!


Katrin Veek
(14)
Lihula Teataja noortepäeva toimetaja


Meie kirjutatud artiklid

* Homsel noortepäeval on Lihula valla infokanalid koolilehe ajakirjanike päralt
* Hakkab peale, Lihula valla infot edastame täna meie!
* Aukartus ja inspiratsioon – minu elu parimad seitse aastat
* Lihula noored osalesid rahvusvahelises GLOBE suvelaagris
* Liivaterasid täis rand
* “Behind the scenes” ehk meie tänase lehetoimetuse telgitagused

Kristi Märk - post author

No other information about this author.