Aasta Keskkonnategu rahvahääletus, mis kestab 22. detsembrini, on konkurss, millega tunnustatakse inimesi, asutusi ja ettevõtteid, kes hoolivad meie elukeskkonnast ning hoolitsevad, et ka teised seda teeksid. Hetkel on hääletust, kus valikus 22 silmapaistvat tegu, juhtimas Peeter Hermiku eestvedamisel taastatud puisniit.
Edumaa on praeguseks hetkeks päris korralik, 28% hääletanutest ehk umbes 500 inimest (hääletajaid kokku 1842) on enda eelistuseks märkinud kõnealuse puisniidu, ajal, kui teisel kohal olev projekt “Pesakaamerad” on kogunud 13% hääli. Samas, kuna hääletus alles käib, pole lõplik jõudude vahekord veel kindlasti paigas ning iga hääl loeb.
Matsalu rahvusparki, Ullaste külla 12 aasta jooksul kümnekonnal hektaril puisniidu taastanud Peeter Hermiku poolt saate oma hääle anda SIIN.
Peale nimekirjast oma lemmiku valimist, tuleb see kinnitada, vajutades all servas olevale nupule “hääleta”.
Foto: Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)
Nagu välk selgest taevast
“Mina ise ei ole selles kuidagi osaline, vaid lihtsalt vahin tõllaratta suuruste silmadega ega saa aru, mis toimub, sest see tuli nagu välk selgest taevast,” ei varjanud Peeter Hermik enda üllatust.
“Ainult nii palju saan aru, et see info on tohutult mööda minu häid sõpru ja tuttavaid levinud. Võib olla ka seepärast, et mul on siin läbi aastate niivõrd palju talgulisi käinud. Samas natuke lausa piinlik olukord, sest tegelikult on seal ikka väga võimsaid asju, mis kõik tehtud on, ning kui ka puisniitudest rääkida, siis sarnaseid tegijaid on oluliselt rohkem,” on loo peakangelane tema tegemistele osaks saanud ootamatust tähelepanust pisut hämmingus.
Fotod: Martin Pedanik
Hetkel ülekaalukalt juhtiva Peeter Hermiku enda eelistuseks on MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu algatus Aasta lind 2016 – rasvatihane. Justnimelt ornitoloogide list ongi see koht, kust Peeter teada sai, et ka tema kandidatuur on üles seatud.
“Ma ei ole liige, kuid listi kuulun, ja nii sain selle kaudu rahvahääletuse info. Noh, ja kui ma seal siis ringi vaatama hakkasin, nägin, et mina ise ka seal nimekirjas,” kirjeldas asjaosaline ja tunnistas, et loomulikult tunneb ta end praegu tänu kogu sellele loole pisut kõrvust tõstetuna, “äge muidugi, miks ta siis äge ei ole, kuid eriti hea meel on mul seepärast, et kogu see puisniitude teema nüüd tänu sellele niivõrd palju kajastust saab.”
“Eeldan, et see spinterlik tegevus ja rohkelt hääli, mis minu ümber praegu toimub, ei pruugi olla lõplik, vaid pikamaajooksjad võivad siit vabalt veel oma võtta,” kommenteeris Peeter Hermik 22. detsembrini kestvat rahvahääletust.
Ka Lihula Teataja toimetus on oma hääled Peeter Hermiku eestvedamisel taastatud puisniidu toetuseks juba andnud.
Peetrile pöialt hoides ning edu soovides!
Kristi Märk
Lihula Teataja toimetaja
Aasta Keskkonnategu kandidaadid
Puisniidu taastamine Matsalu rahvuspargi alale – Peeter Hermik
Peeter Hermik on 64-aastane Lihula Gümnaasiumi füüsikaõpetaja, kes on taastanud Matsalu rahvuspargi alale, Ullaste külla 12 aasta jooksul sirka 10 hektarit puisniidu. Oma järjepideva töö ja missionitundega on ta eeskujuks paljudele teistele.
Selleks, et säiliks puisniidule iseloomulik taimestik ja struktuur, on vajalik regulaarne hooldamine. Looduskaitse ja liigirikkuse säilitamise seiskohalt on puisniidu hooldamine asendamatu. Niitude funktsioon ehk vajadus ei ole enam see, millest nad kunagi välja kujunesid. Nende funktsiooniks on tänapäeval midagi enamat kui ainult heina saamine.
Eesmärgiks ei ole kindlasti kaitsta või säilitada midagi mille kaitset reguleerib loodud süsteem. See on pigem vajadus tema enda sees, anda loodusele nii palju kui ise sealt võtab.
Peeter Hermik on elav näide, kuidas läbi oma südameasja kaasab ta tervet kogukonda ja enamgi veel. Arvestades, et Läänemaal on umber 100 hektarit puisniitu, siis läbi talgute kaasatakse tõesti arvestatav kogus inimesi ning sellega kaasneb nii keskkonnateadlikusse tõus kui pärandkultuuri säilitamine.
Foto: Marko Vilberg (TTÜ Fotoklubi)
Samal teemal
HÄÄLETA: Läänemaa mehe Peeter Hermiku ettevõtmine kandideerib Aasta Keskkonnateo tiitlile
