Penijõe Looduskeskus alustab selle aasta loodusõhtute sarja 9.märtsil juba traditsiooniks saanud „Aasta linnu“ teemaõhtuga. Sel korral on külla kutsutud ornitoloogid Urmas Sellis ja Olavi Vainu.
Esinejad on hästi kursis röövlindude käekäiguga Lõuna-Läänemaal ja muidugi annavad ülevaate ka aasta linnu 2015 – viude tegemistest. Loodusõhtu teises pooles juhatame sisse 2016. aasta tegija, meile kõigile hästi teada-tuntud linnu, rasvatihase, aasta.
Loodusõhtu algus Penijõel on kell 14.00 ja kestvuseks orienteeruvalt 1,5 tundi. Üritus on tasuta.
Buss Penijõele väljub Lihula bussijaamast kell 13.45. Kõigil bussiga tulla soovijatel palume endast märku anda hiljemalt 7. märtsi õhtuks telefonidel 513 8783, 47 24236 või matsalu.looduskeskus@rmk.ee.
Sel nädalal toimus Brüsselis Euroopa Kaitsealade Liidu (EUROPARC Federation) pidulik tseremoonia, kus anti üle säästva turismi sertifikaadid. Tunnustuse osaliseks sai 17 uut rahvusparki, nende hulgas ka Matsalu, olles esimene piirkond Eestis, mis selle sertifikaadi saanud.
Matsalu rahvuspargi sertifikaati käisid vastu võtmas MTÜ Terra Maritima juhataja Nele Sõber ja Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit ning kaitse planeerimise spetsialist Anni Kurisman.
Pidulik tseremoonia toimus Euroopa Parlamendi hoones. Foto: The Europarc Federation
Sertifikaadi saamise tingimuseks on tõhus koostöö erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel ning kokkulepitud strateegilised eesmärgid ja tegevused, mis aitavad kaasa säästvale turismiarengule piirkonnas.
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ekspertide eestvedamisel ja kohalike turismiettevõtjate, omavalitsuste ning elanike kaasabil koostati Matsalu piirkonna turismistrateegia aastani 2020. Protsessi koordineeris piirkonna kohalikke omavalitsusi koondav MTÜ Terra Maritima koostöös Keskkonnaameti ja RMK-ga. Lisaks külastas tänavu kevadel Matsalu rahvusparki EUROPARC-i sõltumatu hindaja, kes kiitis piirkonna liigirikkust ja rannikuäärset loodust, samuti autentset külastuselamust.
MTÜ Terra Maritima juhataja Nele Sõbra sõnutsi tunnustatakse antava sertifikaadiga nii Matsalu loodusväärtusi kui ka inimese ja looduse koos toimimist ning jätkusuutliku turismi edendamist. Sealjuures on väga oluline arendada turismi nõnda, et see oleks kooskõlas kohaliku keskkonna ja kogukonnaga ning ükski osapool turismist ei kaotaks.
„Ühised eesmärgid ja ühtne kuvand aitavad piirkonnal areneda jätkusuutlikult,” täheldas Sõber. Tunnustuse saamine on sõna otseses mõttes pai kõikidele osapooltele. Kuigi ressursid on piiratud, saab häid ideid viia ellu väheste vahenditega ja ennekõike aktiivsete inimeste kaasabil. Sertifikaadi omamine innustab ettevõtjaid ja annab neile võimaluse olla osa Euroopa säästva turismi võrgustikust. Kindlasti ei ole tegemist ühekordse tegevusega. See on pidev protsess, kus koostöö on suurim võtmetegur.
Turism ja bioloogiline mitmekesisus on omavahel tihedalt seotud, kuna turismitööstuse edukus sõltub otseselt ökosüsteemide heast seisundist. Siiani on säästva turismi sertifikaadi saanud 131 kaitseala 16 riigist, Eesti saab olema 17. riik. Seega on säästva turismi sertifikaadi saamine suurepärane võimalus mõjutada Eesti majandusruumi meie looduse ja loodushoiu tutvustamise abil.
Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on säästva turismi sertifikaat oluline tunnustus Matsalu ja selle mõjupiirkonna loodusväärtustele, mida tasub vaatama tulla kõigil, kes peavad lugu loodusest.
„Matsalu rahvuspark on hea näide piirkonnast, kus osatakse teha koostööd riigi, omavalitsuse ja ettevõtja tasandil. Sertifikaadi saamine annab meile võimaluse osaleda rahvusvahelises turismi arendamise võrgustikus, kasutada uusi turunduskanaleid ja õppida teiste headest kogemustest. Tunnustatud kaitsealad moodustavad omaette infovõrgustiku, millel on oma koduleht ning mille liikmetele korraldatakse regulaarselt seminare, kampaaniad ning koolitusi,” lausus Lotman.
Euroopa Kaitsealade Liit koondab endas üle 30 riigi Euroopast ja sinna kuulub enam kui 400 looduskaitseliste töödega tegelevat asutust. Organisatsiooni eesmärkideks on edendada kaitsealade planeerimist ja korraldust parimal viisil ning tõsta teadlikkust kaitsealadest. Oluline on sealjuures kaitsealade koostöö ja kogemuste vahetamine ning looduskaitse üldine propageerimine Euroopas.
EUROPARC sõltumatu hindaja Richard Partington käis Matsalu rahvuspargiga tutvumas selle aasta mais. Fotol (vasakult) Kaja Lotman, Richard ja Dawn Partington, Nele Sõber.
Eelmisel nädalal lõppenud Lihula valla tunnuslause konkursile saadeti 82 ettepanekut, mille hulgast võitja valimiseks kutsus vallavanem Varje Ojala-Toos kokku kümneliikmelise komisjoni. Tänaõhtusel koosolekul hääletas komisjon ühehäälselt Lihula valla tunnuslauseks „Teede ja ideede kohtumispaik.”
„Ei leia rohkem sellist ajatut ja head lauset, mis kõik ära seoks ja ka homme värskena püsiks. Ainult ajaloole tugineda oleks kammitsetud, ainult Matsalu najal ka liugu lasta ei saa,” kommenteeris komisjoni esimees Jaak Kastepõld. „Mõned võtsid huumoriga, teised südamega, kuid kaasamõtlejaid oli palju,” iseloomustas ta laual olnud valikuid.
Komisjon oli ühte meelt, et sõna “tee” on tänuväärselt paljutähenduslik: elutee, maantee, galaktiline Linnutee, rändlindude tee, teerada, tassike teed. Lause teine pool, ideede kohtumispaik, räägib iseenda eest. Antud tunnuslause mõtet on hea ka visuaalselt illustreerida.
Ka kõik muud ettepanekud, mis saadeti, olid läbimõeldud ja asjalikud, kuid komisjon oli seda meelt, et kui rõhuda ainult muusikale, lilltikandile, loodusele või ajaloole – need justkui välistavad kõik ülejäänud teemad.
„Tunnuslause on plaanis kasutusele võtta alates 1. jaanuarist 2016, mil algab Lihula 805. sünnipäev ehk juubeliaasta. Täname kõiki, kes kaasa mõtlesid,” ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.
Tunnuslause valimiskomisjoni kuulusid vallavalitsuse liikmed, volikogu esimees, volikogu komisjonide esimehed ning info- ja arenguspetsialist.
Lihula vald kuulutab välja konkursi vallale tunnuslause leidmiseks. Tunnuslause on plaanis kasutusele võtta alates 1. jaanuarist 2016, mil algab Lihula 805. sünnipäev ehk juubeliaasta.
Tunnuslause on lühike, hästi meelde jääv ning ilmekas lause või väide, mida kasutatakse ettevõtete, organisatsioonide, toodete ja muude objektide puhul. Tänapäeval on tunnuslause olemas ka paljudel omavalitsustel. Valikune väljavõte konkreetsetest Eestis kasutusel olevatest tunnuslausetest on näha allpool.
Lihula valla tunnuslause konkursi tähtajaks on 30. november 2015 ning ettepanekud palume saata vallavalitsus@lihula.ee.
Vallad
Are vald – Pärnumaa südames
Kambja vald – Eesti koorilaulu häll
Kareda vald – Kui saan, siis teen
Kohila vald – Väärtustades elu
Konguta vald – Kiirusta aeglaselt
Kullamaa vald – Läänemaa pärl
Kõue vald – Päike kuldab Kõue kuma
Laheda vald – Lahedam elu
Mooste vald – Kultuursete inimeste kogunemispaik
Märjamaa vald – Hea olla, isu tulla
Noarootsi vald – Karge meri, puhas õhk, siin on parim kodukoht!
Paikuse vald – Parim paik, kus elada
Saku vald – Läbi rohelise akna
Torma vald – Adra ja sulega Jakobsoni vaimus
Linnad
Kuressaare linn – Heade tuulte pöörises
Kärdla linn – Linn, kus unistused saavad teoks
Maardu linn – Julge erineda
Otepää linn – Talvepealinn
Paide linn – Eestimaa süda
Põlva linn – Parim paik põlvest põlve
Pärnu linn – Ela või ise
Rakvere linn – Väge täis
Saue linn – Kodune linn
Sillamäe linn – Värskete meretuulte linn
Tartu linn – Heade mõtete linn
Türi linn – Kevade kodu
Valga linn – Üks linn, kaks riiki
OÜ Mullihotell, OÜ ProDigi, OÜ Kirbla ja Kirbla külaseltsi koostöös sel suveperioodil Kirbla astangule püstitatud Mullihotell tõmbas tähelepanu ning tõi kohta, mis on tavapäraselt kasutuses karjamaana, rohkelt elevust. Selle suve jooksul külastasid Kirbla astangut sajad inimesed, kaasa arvatud Daily Mail ajakirjanik ja fotograaf Macca Sheriffi.
Eestit tutvustav artikkel
Inglismaa päevalehes Daily Mail ilmus mõni aeg tagasi Eestit tutvustav artikkel ja fotogalerii, millel on praeguseks Facebookis üle 5000 jagamise ning millesse süvenedes selgus, et sealsest 19 fotost tervelt kolm on tehtud Matsalu rahvuspargis, Kirbla astangu serva peal, kus asus Mullihotell.
A golden glow on the horizon: The Estonian night sky really was something else, and I lost count how many shooting starts I saw. I love how you see the glow of the sun in the background. Foto: Daily Mail, Macca Sheriffi
“Kui ma Eestisse jõudsin, teadsin, et soovin linnast välja saada ja veeta enamiku oma ajast maal. Ma olin kuulnud väga palju Eesti loodusest, kui puutumatu ja ilus see on, ning ma soovisin seda ka ise kogeda. Peale ööd Mullihotellis, mis asus Matsalu rahvuspargis, nägin ma selle, millest seni vaid kuulnud olin, oma silmaga ära.
Kuigi ma saabusin pimeduses, siis esimene asi, mis mind rabas, oli see, kui puutumatu kogu see piirkond oli. Tulles Londonist, linnast, kus on palju valgusreostust, siis Matsalu looduskaitsealal polnud seda üldse, ja mind tervitas imeline öötaevas sadade, kui mitte tuhandete tähtedega.
Järgmise päeva päikesetõusul ärgates, sain ma lõpuks aru, kus ma tegelikult asusin, ja see tundus tõesti niimoodi, justkui oleksin ma leidnud Eestimaa südame. Nähes enda ees laiumas seda lõputut avarust, kus ei olnud näha mitte midagi tehislikku, vaid ainult puutumatu loodus, võttis mu tummaks. Leian, et Eesti looduse tutvustamiseks on raske ette kujutada paremat meetodit kui Mullihotelli innovaatiline idee,” kirjeldas Macca Sheriffi hiljem oma Kirbla astangul ööbimise kogemust.
Kohalik tasand
“Tänu Mullile olen ma sel aastal astangule sattunud rohkem kui eales varem ja selle eest olen väga tänulik kõigile neile, kes leidsid, et Mull peaks paiknema just seal,” ütles ettevõtmises kaasa löönud Angelika Puda, kes kuulub Kirbla külaseltsi. “Meil on ka tulevikuks mitmeid häid mõtteid ja püüame tegusad olla. Järgmisel aastal jõuame ehk ka rahvamaja sisetöödega nii kaugele, et saame maja kasutusse võtta,” kirjeldas juhatuse liige Tiiu Aasrand külaseltsi muid tegemisi ning tulevikuplaane.
On and on and on: Estonia is incredibly flat making any photo seem like it goes on and on and on. Foto: Daily Mail, Macca Sheriffi
“Minu jaoks oli Kirbla astang üllatav ja põnev avastus, üks Lihula valla nendest ilusatest kohtadest, mis polnud saanud piisavalt või õiglast tähelepanu,” ütles OÜ Mullihotell omanik Ermil Miggur.
“Algselt ebareaalsena tundunud mõte, et Mullihotell võiks Kirbla astangul olla, sai teoks tänu inimestele, kes mõtlevad suurelt ja julgevad unistada. Nii, nagu Kirbla astangu tagumine serv ja sealt avanev vaade oli paljude jaoks üllatav, tuli minu jaoks positiivse üllatusena see, kui palju Lihula vallas niisuguseid inimesi leidus. Minu silmis ongi selle suveprojekti suurimaks väärtuseks see, et omavahel sai tuttavaks hulk aktiivseid ja tegusaid inimesi, kes kindlasti ka tulevikus koostööd teevad.”
Mõju on laiem
Mullihotell sai Kirbla astangu taga serva peal asuda tänu OÜ ProDigile, kes vedas sinna 600 meetri pikkuse elektrikaabli ning hoolitses videovalve eest. „IT-ettevõtte jaoks oli Mulli näol tegemist tehniliselt põneva väljakutsega, mille sotsiaalmajanduslikku kasu Läänemaa piirkonnale on raske alahinnata,” kommenteeris kogu ettevõtmises algusest peale kaasa löönud ProDigi juhatuse liige Markko Salm.
Samas, vaatamata Mulli tehnilisele võimekusele ja võimalustele, kuhu kuulus ka kiire internetiühendus, tänu millele kehtis lause “tööta, kust iganes”, jäi hooaja põhisõnumiks siiski loodus, linnud, tähistaevas ning rahu ja vaikus.
“Oleme pidanud seda pool-looduslikku ala puutumatuks territooriumiks, kuhu Keskkonnaamet ei luba, kuid elu peabki edasi minema ja seesuguse koostöö tulemusel said ka tavainimesed loodusele lähemale tulla,” väljendas OÜ Kirbla esindaja Maret Laos heameelt.
“Oleme alati valmis uue asjaga kaasa tulema ning andsime meeleldi oma panuse, et see erakordne sündmus siis toimuma saaks,” ütles Maret, kes oli nõus nende kuude jooksul vastavalt vajadusele kombineerima elektrikarjuste ja seeläbi ka lihaveiste asukohti, sest mull asus OÜ Kirbla poolt karjatataval alal.
The Bubble Hotel: This is a camping experience like no other. Out in Lihula Parish in the middle of Matsalu National Park is this inflatable bubble hotel which you get to sleep in for the night, and it really is just you and nature. Foto: Daily Mail, Macca Sheriffi
”Väga positiivne on, et Kirbla ja Mullihotell on päris paljude jaoks saanud lausa sünonüümiks, minul on just selliseid kokkupuuteid olnud.” lisas Markko Salm.
“Oleme täheldanud ka piirkonda ja teenustesse investeerimise soovi kasvu, nii et Mullihotelli edukas hooaeg on andnud tõuke kohaliku elu, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, arengule,” kinnitas ta, lisades lõpetuseks, et kõige paremini on aga tunda ühiste tegemiste ja vabatahtliku panustamise tahte suurenemist kodanike seas.
Septembri lõpus toimunud Lihula volikogu istungil kehtestati koerte ja kasside pidamise eeskiri, kuhu on võrreldes eelmisega, mis kehtis aastast 2003, sisse viidud mitmed täiendused. Uue eeskirja on heaks kiitnud ka Eesti Loomakaitse Selts.
Lihula valla koerte ja kasside pidamise uuendatud eeskirjas on pikemalt lahti kirjutatud, kuidas koera või kassiga avalikus ruumis viibida ning hulkuva koera või kassi püüdmise ja pidamise paragrahv on viidud kooskõlla Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002 määrusega nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlaks tegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“.
Kuna põllumajandusministri 24. juuli 2008 määruses nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ on koerte ja kasside pidamise nõuded põhjalikult välja toodud, ei ole neid antud määruses dubleeritud.
Lihula ja Loomakaitse Seltsi koostöö
“Meil on väga hea meel, et Eestis on kohalikke omavalitsusi, kes loomade heaoluga seotud teemasid oluliseks peavad. Lihula valla kiire tegutsemine näitab, et nad võtavad oma kohustusi tõsiselt,” kiitis Loomakaitse Seltsi tegevjuht Henry Vürst.“Loodan, et ka kõik teised omavalitsused vaatavad oma kehtivad eeskirjad ja korrad üle ning veenduvad, et need vastavad nii kehtivatele seadustele kui ka 21. sajandi arenenud ühiskonna normidele.”
Lihula valla koerte ja kasside pidamise eeskiri, mis oli vastu võetud 2003. aastal, sattus avaliku tähelepanu alla selle aasta augusti lõpus, mil Eesti Loomakaitse Selts pöördus õiguskantsleri poole, et viimane kohustaks Lihula valda viima vastav määrus kooskõlla loomakaitseadusega. Lihula valla esindajateni jõudis see info meedia vahendusel.
Reaalsed juhtumid on lahendatud seaduspäraselt
Lühikest ajavahemikku hulkuva looma sattumisest varjupaika ja eutanaasia vahel, millele viidati, ei ole Lihulas kordagi rakendatud. Vaatamata sellele, et eelmises eeskirjas oli see ajavahemik tõepoolest seaduses lubatust lühem, siis valla ja varjupaiga (Varjupaikade MTÜ) vahelises lepingus on algusest peale olnud loomakaitseseadusest lähtuv õige ajavahemik – 14 päeva.
Kuigi Lihula vallavolikogu 2003. aasta määrus nr 21 „Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine Lihula vallas” oli tõepoolest kaasajastamata, on senised vähesed juhtumid, kus Lihula vallas on hulkuvate loomadega tegemist olnud, lahendatud seaduspäraselt ning reaalselt ühtegi looma julmalt koheldud ei ole.
Nüüd on siis ka vastav määrus uuendatud ning eeskiri õiguspärane.
Matsalu ja naaberkülade rahvas mälestab vaikses tänus Matsalu kunagiste mõisnike järeltulijat, proua Hella von Hoyningen-Huenet.
Tõeline Eesti patrioot
Olles ise sündinud ja elanud kogu elu Saksamaal Stuttgardis, teadis ta Eestist ja Matsalust vaid vanaema kirjade põhjal. Küllap pidid nood puudutama neiu hingekeeli ja andma oskuse ise jagada vanaema mälestusi nii eredalt, et teda kutsuti Saksamaa sõprade seas Matsalu Hellaks. Pärast Eesti taasiseseisvumist võttis ta pea 70 aasta vanusena ette reisi esiisade maale. Hea suhtleja ja loodustundjana võitis kiiresti uusi tuttavaid, kes teda ikka ja jälle tagasi ootasid.
Hella von Hoyningen-Huene sai tõeliseks Eesti patrioodiks, kes pidas väga oluliseks Matsalu ja kogu Eesti tutvustamist Saksamaal, nagu toetas ka kohalike elanike reise sinna ning Matsalu rahvusparki tutvustava esitlusprogrammi tõlkimist saksa keelde.
Järgis oma südame kutset
Jääme meenutama temaga koos toimunud meeleolukaid väljasõite, Eesti Vabariigi aastapäevadel esitatud sõnaraamatu abil omakoostatud eestikeelseid kõnesid, mõtte- ja tundeerksust ning siirast huvi looduse ja inimeste käekäigu vastu…
Proua Hellalt oli õppida põhjalikkust ja visadust – kuidas ta kõrges eas üksinda, järgides oma südame kutset, võttis pea igal aastal ette reisi Stuttgardist Matsallu. Lihtsalt selleks, et vaadata noid tema jaoks nii erilisi Eestimaa pilvi, kuulata linde ja tuult, olla oma unistuste lemmikkohas – Keemu rannal. Viimati oli Hella Matsalu-mail käimas oma 86nda sünnipäeva aegu.
Keemul jäävad Hellat meenutama kaks noort õunapuud ja pink vaatega päikeseloojangusse.
Matsalu looduskeskus kutsub kõiki ühele mõnusale seenelkäigule. Sel laupäeval, 26. septembril võetakse ette ühine sõit Varbla seenemetsadesse, kus seenemaailma tarkusi on lubanud jagama tulla mükoloog Teele Jairus.
Buss retkele väljub Lihula bussijaamast kell 10.15, kohtumisaeg Varblas on kell 11.00.
Oma transpordiga Varblasse tulijad peaksid arvestama sellega, et sõit seenemetsa tuleb siis samuti ette võtta oma autoga.
Seenepäeva lõpetab ühine einepaus Varblas ja retke planeeritud lõpuaeg on kell 15.
Kõigil bussiga tulla soovijatel palutakse registreeruda hiljemalt neljapäevaks, 24. septembriks telefonil 513 8783 või meiliaadressil matsalu.looduskeskus@rmk.ee. Kohtade arv bussis on piiratud. Päeva parema korralduse huvides paluvad korraldajad endast teada anda ka oma transpordiga tulijatel.
Matsalu loodusfilmifestival kestab homseni, kuid ametlik lõpetamine, kus kuulutatakse välja ning näitamisele tuleb ka selle aasta võidufilm, toimub täna õhtul kell 18.00.
Võidufilmi näidatakse tervelt kolmel korral ka pühapäeval, kuid enne seda on ees ootamas tänane põneva sisuga fotopäev Lihula mõisas ning tihe filmiprogramm kolmel ekraanil.
Fotopäev Lihula mõisas
10.00 – 11.30 Arne Ader ja Urmas Tartes “Eestimaa viis nägu”
12.00 – 13.00 Argo Nurs ja Pääro Metsand “Hiiumaa fotoprojekt”
13.30 – 14.30 Remek Meel “Pilguheit “Emajõe veemaailma” kaadrite taha”
15.00 – 17.00 Kimmo Ohtonen (Soome) “Töötamine väljaspool mugavustsooni”
Kimmo Ohtonen on töötanud loodusest telefilmide tegijana – saatejuhi, stsenaristi ja režissöörina – nii Suurbritannias kui ka Soomes.
Ta on Soome WWF liige. Kimmo on lõpetanud telemeedia eriala Chesteri Kolledžis. Aastal 2014 oli Kimmo kaheksaosalise dokumentaalsarja “Disappearing North“ (YLE) saatejuht ja stenarist. See sari käsitles inimese suheteid Põhjala loodusega. Aastatel 2013-2014 oli ta kümneosalise Soome loodusest jutustava dokumentaalsarja “Into the Wild” (YLE) stsenarist, saatejuht, lavastaja.
Fotopäeva jooksul on Lihula mõisas võimalik tutvuda Canoni foto- ja videotehnikaga. Kohal on spetsialistid Eesti ja Soome Canoni esindustest, kes on valmis vastama igasugustele tehnikat puudutavatele küsimustele.
“Vahe liikuva ja liikumatu pildi ülesvõtmise vahel pole olnud kunagi nii õhuke kui praegusel ajal,” kirjeldas MAFFi fotoprogrammi juht Heiko Kruusi selle aasta kava. “Seepärast saavad Matsalu loodusfilmide festivali tänavuses fotoprogrammis sõna filmitegijad ja fotograafid jutustavad lugusid. Toome pildid internetiavarustest välja suurele ekraanile ja Lihula mõisa seintele.”
See on kõige tihedamini asustatud linn Maal. Maju on vähe, röövloomad hulguvad ringi ning seadus ja kord puudub täielikult. Siin peaks olema kaos, kuid selles linnas mere all valitseb hoopis sürrealistlik harmoonia. Film on eepiline uurimus veealusest linnast – lugu armastusest, aust ja pühendumisest. Alates haidest “penthouse’is” kuni tillukeste merihobudeni “keldris”, on see lugu saladusliku rahu ja vaikuse otsingust paigas, kus peaks olema anarhia.
Meie planeet on kriisis. Probleem on sügavamal kui me võiksime arvata. Põhiküsimus on selles, kuidas me maailma näeme. See täispikk dokumentaalfilm on võimas visuaalne portree meie planeedist, mis viib meid koos astronautide, teadlaste, keskkonnakaitsjate ja filosoofide intiimsete intervjuudega teekonnale üle kontinentide. Filmitud 30 riigis ja 65 linnas.
11.30
Sõnnikumardikas välismaal / A Beetle Abroad, Uus-Meremaa 25’ (A)
Delilah on sõnnikumardikas ja Uus-Meremaa on tema uus kodu. Ta on siin võõras, ta toodi siia selleks, et aidata puhastada riiki sõnnikust…süües seda. Uus-Meremaal on palju loomasõnnikut ja mitte kedagi, kes seda koristaks. Selleks oligi sõnnikumardikat vaja. Aga Delilah’l on ka isiklik missioon – leida kaaslane ja luua perekond. Kas see õnnestub? Ja kas sõnnikumardikad lahendavad Uus-Meremaa ühe suurima reostuse probleemi?
Kiiver lootoselinnud / The Ninja-Birds of Kakadu Comb-Crested, Jaapan 52’ (A)
Kakadu rahvuspark asub Põhja-Austraalias. Vihmaperioodi ajal, kui selle avarustele tekib hiigel-märgala rohke veeputukate ja kalade varuga, saabuvad veelinnud sinna pesitsema. Nende hulgas on ka kiiver-lootoselinnud.
Need unikaalsed linnud kasutavad oma pikki varbaid, et osavalt lootoselehtedel kõndida ja püüda veealust saaki. Huvitaval kombel on need linnud polüandrilised, mis tähendab, et igal emaslinnul on rohkem kui üks isane.
Planeedi kõige vanem vihmamets on pime, niiske ja ohtlik – ellujäämiseks keeruline koht! Rändame kaugesse Kirde-Austraalia nurka, kus dinosauruste järeltulijad ikka veel ringi luusivad.
Mis oleks kui me saaksime kella tagasi keerata ja taastada looduse tema “neitsilikkuses” sellisena nagu ta oli enne kui inimene “täitis maa ja alistas ta”? … Kalkalpeni rahvuspark oli metsatööstusala alates varakeskajast.
Metsandus on sellest ajast muutunud, kuid mitte nii radikaalselt kui nüüd. Nüüd tehti otsus metsaraie lõpetada. Kavatsus ei olnud hävitada, vaid taasluua. Metsamajandaja taandus ja lasi loodusel endal juhtimise üle võtta. See avas ukse uude ellu: taastub puude ja taimede mitmekesisus, paljud loomaliigidki tulevad tagasi.
Everglades on märgala Floridas. Aga mitte tume mülkasoo. Everglades on tegelikult kristallselge madal jõgi, mis voolab aeglaselt mere poole.
Film portreteerib kummalist, kuid rahutut vesist kõrbe seal elevate loomade kaudu. Filmiti üle kahe aasta ja loomade käitumisest on pildile jäänud mõndagi, mida pole selles ainulaadses rahvuspargis kunagi varem nähtud.
15.40
Vabaõhukino / Cinema Dehors, Austraalia 3’
Kaasaegses maailmas oleme liiga hõivatud oma igapäevaste toimetustega ja sõltuvuses tehnoloogiast, et mõnikord unustame maailma tõelise ilu.
Mets ulatus kunagi piki rannikut tuhandete kilomeetrite taha, nüüd on sellest vaid 7% järel. Haardahvid tervitavad üksteist kallistustega – mida lähedasem suhe, seda intensiivsemad kallistused. Kahkpea-kosepiiritajad lendavad läbi Iguaçu joa langeva vee ja ehitavad pesad libedale kaljuseinale veekardinate taha. Koaatid on pika paindliku nina ja triibulise sabaga uudishimulikud olendid. Nad on väga sotsiaalsed ja elavad emas-gruppidena koos õdede, emade ja tädidega. Isased sinimanakinid teevad aga tiimitööd selleks, et kurameerida emasega. Tähelepanu võitmiseks hüplevad nad oksal nagu miniatuurse tsirkuse artistid. Vaid esiartist pääseb viimasesse vaatusesse.
Programm jätkub pühapäeval, mil lisaks sellele, et kolmel korral on suure saali kinolina võidufilmi päralt, tulevad näitamisele veel mitmed filmid ning avatud on ka kõik näitused.
MAFF on stardivalmis ning esimene film linastub juba kolmapäeva hommikul kell 10.00 Lihula kultuurimaja suures saalis. Festivali ametlik avamine toimub homme õhtul kell 18.00.
“See aasta oli meile filmisaagi poolest ülikopsakas. Festivalile saadeti rohkem kui 800 filmi üle maailma! Neist 31 pääsesid võistlusprogrammi,” kirjutasid korraldajad festivali Facebooki lehel.
Programm
Festivali avaüritusele on tänavu valitud Uus-Meremaa film “Sõnatu: Polaaralad“.
See sõnadeta linateos on kümne aasta vältel loodusfotograaf Richard Sidey poolt Arktikas, Antarktikas ja lähispolaarsetes piirkondades üles võetud kaunis visuaalne valguse, elu, kaotuse ja ime meditatsioon.
Festivalifilme saab Lihulas vaadata kolmes saalis. Lihula kultuurimaja suures saalis linastub põhiprogramm, mis koosneb suures osas võistlusfilmidest. Lisaks on kokku pandud kaks kõrvalprogrammi, mis jooksevad kultuurikeskuse peeglisaalis ning Lihula mõisa I korruse saalis.
13. Matsalu loodusfilmide festivali programmi ja ajakavad leiate MAFFi kodulehelt.
Ööbimine
Korraldajate pöördumine:
“Head MAFFitajad! Kuna majutusvõimalustega Lihulas on kitsas, siis tuleb meile ka seekord appi Lihula lasteaed. Öömaja saab oma magamiskotiga. Hind 5€. Võimalus tellida hommikusööki. Täpsem info: 562 55 905 Anne.”
